Kas inimliigi evolutsioon on jõudnud tupikusse?

Mul vedas. Sain viimases väitlusklubis niisama chillida. Ühes ruumis võttis kohtunikutöö enda peale Ramon, keda varjutas Jenna. Teises, algajate ruumis, tegid kohtunikutööd Henrik ja Arne. Mis tähendab, et ma sain lihtsalt niisama kuulata ja teemaga kaasa mõelda. Meie väitlusklubis juhtub seda haruharva. Algajate ruumi ei tahtnud segama minna, sest seal tegi mu poja oma elu esimest väitluskõnet. Seega kuulasin meie kogenud väitlejaid BP formaadis teemal: "VU, et inimkond on jõudnud evolutsioonilisse dead-endi."

Ramon oli kohtunik ja andis kohtuniku tagasiside kohe pärast väitlust. Ma saan niisama siin mõtiskleda teema üle.

Kuigi te ise polnud definitsiooniga pärast väitlust rahul, siis mulle väga meeldis. Evolutsiooniline tupik on sõna-sõnalt see, mis Sander ütles: "kui liigist ei teki enam uut liiki". Sander pani oma kõne alguses kohe õigesti paika ka liigi piiri - uus liik on tekkinud siis, kui homo sapiens sapiens ei saa enam selle uue olendiga järglasi saada. Mulle meenus seda kuulates üks kunagine vestlus Toomas Trapidoga, kus me mõtlesime, et kas inimliikide lahknemine võib tekkida elustiili tõttu. Umbes nii, et ökoinimesed arenevad ühes suunas ja tehnoinimesed teises suunas ja ühel hetkel on nad intellektuaalselt nii erinevad, et kuigi füüsiliselt nad võiksid järglasi saada, siis sotsiaalselt selliseid olukordi enam ei teki, kuna nad elavad täiesti erinevat elu ega mõista teineteise valikuid üldse. 

Muide, evolutsioon ei lähe positiivses või negatiivses suunas. Need on inimlikud hinnangud, lähtudes ajas muutuvatest, kokkuleppelistest väärtustest. Evolutsioon on evolutsioon. See eelistab ümbritsevates tingimustes ellujäämiseks paremini kohastunud isendeid, andes neile rohkem järglasi ja nii levitades nende genoomi. Mia ütles oma kõnes, et pole ühtegi põhjust, miks DNA mutatsioonid peaks järsku peatuma ja ma olen täiesti nõus. Seega, kui DNA jätkab juhuslikke mutatsioone, nagu see siiani 3,8 miljardit aastat on jätkanud, ning ümbritsevad tingimused jätkuvalt muutuvad (olgu siis tuumasõdade, kliimamuutuste või kosmoselendude ajel), toimib ka evolutsioon edasi. Võiks isegi spekuleerida, et kui keskkond muutub palju ja järsult (näiteks tuumatalv vms), siis hakkab evolutsioon kiiremini tööle.

Sama asi on nende muutuvate tingimustega. Kui me sõidame igale poole bussidega, siis see ei peata evolutsiooni. See lihtsalt tähendab, et tulevikus saavad rohkem järglasi väiksema lihasmassiga, lühemate jalgadega inimesed, sest nad on paremini kohastunud maailmaga, kus ei pea ise kõndima. Selline suund ei pruugi meile meeldida, aga evolutsioon hoolib täpselt null protsenti sellest, mis me tema suunast arvame. Muide, lihtsalt ajaraami paika panemiseks - me sünnime täna täpselt samasuguse ajuga, nagu inimesed 60 000 aastat tagasi. Ehk et evolutsioon ei ole just vilgas protsess. Kõik need väikesed leiutised, mis me oleme viimase 60 000 aastaga teinud, no ma ei tea, näiteks nagu tsivilisatsioon, pole avaldanud absoluutselt mingit mõju meie ajule. Teine viis seda öelda on, et kui võtta vastsündinu kiviajast ja panna ta kaasaegsesse perre üles kasvama, siis ta ei oleks karvane ja mörisev töll, vaid võiks olla üks meist ilma, et me sellest kuidagi aru saaks.

 

Väitluses oli päris palju juttu ka tuumarelvadest ja sellest, et inimliik suretab ise ennast välja. Ühest küljest pole selleks muidugi tuumarelvi vaja. Kui üks põlvkond inimesi, mis iganes põhjusel, otsustab, et nad enam lapsi ei taha, siis 120 aastat hiljem on meie liik välja surnud. Kuid kogu tuumarelvade jutu lükkas väga elegantselt ümber Mia. Mul oli väga kahju, et keegi sellest edasi ei rääkinud, sest see oli võibolla parim ümberlüke selles väitluses. Meenutuseks - Mia ütles, et kui dinosaurused ei surnud välja, vaid arenesid edasi lindudeks ja krokodillideks, siis ei suudaks üks tuumasõda ka inimliiki hävitada, arvestades meie arvukust. 

Chixculubi meteoriit, mis tabas maad 66 miljonit aastat tagasi, oli 10 km läbimõõduga. Tabamusel tekkinud plahvatuse jõud oli 100 teratonni TNT ekvivalent.  Võrdluseks, teadaolevalt on Maa riikide arsenalis praegu kokku 6400 megatonni TNT ekvivalendiga tuuma- ja vesinikulõhkepeasid. Seda on 15 625 korda (!) vähem kui meteoriidil, mis hävitas paljud, kuid mitte kõik Maal elanud dinosaurused. Ma arvan, et kuigi me liigina suudame väga paljudele inimestele ja teistele olenditele halvima stsenaariumi korral palju, palju kannatusi tekitada (mida keegi meist kindlasti kunagi näha ega kogeda ei tahaks), siis me ei ole isegi lähedal sellele, et suuta tuumarelvadega oma liiki hävitada. Tubli, Mia!

Üks põnev mõte, mis korraks kusagilt väitlusest läbi käis, oli küsimus, et kui inimene sulandub kokku oma loodud tehnoloogiaga (sisuliselt küborgid), siis kas seda saab pidada evolutsiooniks. Ma ei tea, aga areng sinna suunas on juba tükk aega toimunud. Enamasti paneme me inimese sisse tehnoloogiat ravieesmärkidel (südamestimulaatorid, titaanist liigesed, nägemis-, kuulmisnärvi ja aju implantaadid, proteesid), aga on ka neid, kes katsetavad neid tehnoloogiaid enda peal ülivõimete saavutamiseks. Päris uue liigi väljakujunemist oleks raske ette kujutada (jälle, see järglaste saamine ilmselt ikka toimiks), aga see ei tähenda, et me ei võiks küberneetiliste hübriidorganismide ehk küborgide teket evolutsiooniks pidada.

Lõpetuseks, ma andsin GPT 4-le prompti, kus ma loetlesin, mis on olnud perekonna homo arengusuunad viimase 500 000 a jooksul (osadest oli ka väitluses juttu):

• pikem kasv
• suurem aju ning seetõttu proportsionaalselt suurem pea
• taanduv karvkate kehal
• suuremad silmad
• väiksem suu, hambad ja lõualuud, nõrgemad lõualihased
  
• väiksem, saledam ja vähem lihaseline keha
• liikuvamad sõrmed (eriti pöial)
• vähenevad erisused sugude vahel

Seejärel palusin tal projitseerida need trendid 500 000 aastat tulevikku ja teha pilt sellest tuleviku inimesest. Proovisin, mis ma proovisin, iga kord sain veateate. Võite ise ka proovida. Aga mulle tundub, et allolev netist leitud pilt enam-vähem vastab nendele kriteeriumitele:

Meie oma Ramon meistrikate etapi finaalis

Nädalavahetusel (2.-3. detsember 2023) käisime Tartus, kus toimus keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapp. Kokku osales 83 võistkonda, nendest 52 eestikeelses arvestuses ja 31 venekeelses arvestuses.  RaM Kooli väitlusklubist võistlesid Emil ja Sander ühes tiimis, Arne, Henrik ja Karin teises tiimis ning Ramon kolmandas tiimis koos kahe teistest koolidest tiimikaaslasega. Enamik väitluseid oli teemal "Valeinfo levitajaid tuleks karistada." 

Päris paljud olid esimest korda turniiril - Henrik, Sander, Emil ja Karin. Nendest veel ekstra saavutus oli see Karini jaoks, kes alustas väitlusega alles septembris, kui ta tuli valikainesse. Oktoobri lõpus liitus ta väitlusklubiga, tegi väga kiire arengu ning läks siis nüüd detsembris juba meistrivõistlustele väitlema. Super!

Muidugi, RaMikate jaoks oli etapile tulek ka ohverdus, sest 1. etapp kipub igal aastal jääma samasse nädalavahetusse RaM Tantsuga, mis tähendab, et sõprade ja klassikaaslaste etteasteid tuleb vaadata ülekande teel. Ühtlasi jäi päris mitu klubi väitlejat turniirile tulemata, sest nad valisid RaM Tantsul osalemise kasuks.

Turniiril olles kipub tulemuste jaht muidugi võimust võtma, kuid olulisim on ikka tagasiside, oskused, kogemused ja tutvused, mis turniirilt saadakse. Siiski, viies eelvoorus väitlesid kõik tiimid ja võiduta ei jäänud keegi meie omadest. Samuti tehti igati normaalseid kõnelejapunktide tulemusi.

Omaette kõrgustes tegutseb muidugi Ramon, kes sai isiklikus arvestus 7. kohta ning jõudis oma võistkonnaga finaali. Selleks tuli lisaks 5 eelvoorule läbida edukalt ka veernad- ja poolfinaalid. Kohtunike otsusega 6:1 tuli küll finaalis vastu võtta kaotus, aga teine koht meistrikate etapil on suur saavutus, mille üle uhkust tunda. See on minu teada teine kord üldse, kui RaM klubi väitleja on meistrikate finaalis väidelnud.  

Finaali salvestust näeb siit https://www.youtube.com/live/5JXKA3BPXDQ?si=nnDPaBu8KEN-jz9j

Uus väitlushooaeg 2023/24 avatud

Täna oli väitlusklubi esimene, mitteametlik soojenduskohtumine. Ametlikult alustab RaM väitlusklubi tegevust järgmisest teisipäevast, 19. septembrist. 

Soojenduskohtumisele kogunes meid kuus, sest paljud olid seotud filmiprojektiga. Rääkisime natuke sellest, kuidas väitlussuvi on läinud. Ramon ja Jenna jagasid väitlusseltsi suvekooli muljeid. Vaatasime esimeste perioodide Eesti ja rahvusvaheliste väitlusürituste infot. Väitluskalendrit näeb siin https://argument.ee/sundmused/vaitluskalender. Kliki järgmiste kuude peale, seal on sündmuseid ka, septembris veel suurt midagi ei riiklikul tasandil ei toimu. Igaüks nokitseb oma koolis.

Seejärel tegime turundusplaane. Hooaja alguses on hea erinevate kanalite kaudu väitlusklubi kohta infot levitada, et kõik RaMikad, keda väitlus tõmbab, ikka väitlusklubisse jõuaksid. Mia lubas olla meie sotsiaalmeedia manager. 

Ilmselt tekib meil sellest aastast siis kaks "lendu", vähemalt alguses. Kogenud väitlejad teevad profitrenni ja algajad õpivad põhiasju. Muidu juhtub nii, et kui keegi algaja satub kohe Ramoni vastu väitlema, kes räägib ta maa alla, siis me seda algajat rohkem ei näe. Või ta peab kuulama Sandri 2000 sõna minutis kõnet ja kaotab lootuse ning tulemus on sama. Kuid iga asi omal ajal. Vaatame, palju uusi liitujaid tuleb ja otsustame selle pinnalt. Ma lihtsalt teen endast ühe klooni ja siis töötan kahes ruumis korraga. Tavaline värk.

Plaanid tehtud, oli aeg teema valida, et suvega kogunenud tolmukiht väitlusoskustelt maha lükata. Ramon alustas ja kirjutas tahvlile teema, millest keegi peale tema aru ei saanud. Kui uurisime, et mis selle teema sõnastuse taga peitub, siis soovitas Ramon meil ChatGPT-ga konsulteerida või guugeldada. Lõpuks ta siiski leebus ja tegi meile lihtsurelikele tahvlile "selgitava" tabeli. See juhtub siis, kui neli korda nädalas väitlustrenni teha. 

Valituks osutus teema "VU, et abielu peaks olema lubatud ainult kristlastele". Alguses tundus huvitav teema, valmistumise käigus tundus, et on kaldu ja vähe argumente, aga kui väitlema hakkasime, siis kandis küll. Vähemalt selle ühe väitluse, turniiri jagu väitluseid pigem ei kannaks välja. 

KK formaat. Sander ja Mia olid eituses, aga kuna Mia pidi enne väitluse algust lahkuma, siis sai Margo ka väidelda. Valitsus nägi abielu kui naiste allasurutud rolli põlistavat religioosset igandit ja tahtis sellest alguses lahti saada väljaspool kristlust ning aja jooksul ka kristluse piires. Opositsioon juhtis tähelepanu, et abielu oli olemas Mesopotaamia tsivilisatsioonidest alates ning on tuntud kõikides maailmareligioonides, seega pole kristlik nähtus. Samuti, et kui naisi allasuruvatest nähtustest ühiskonnas tahta lahti saada, siis pole abielu institutsioon see kõige problemaatilisem, millest algust teha. Juttu tuli nii Rootsi islami-kogukonna aumõrvadest, USA kristlaste relvadest, Sandri vanematest, kui abieludest Jaapanis. 

Väitluse võitis Erko. Mitte valitsus ei võitnud, sest Erko tegi väga hea kolmanda jaatuse kõne. Erko üksinda võitis selle väitluse, sest ta tegi kõige sisukama kõne. Kuna tal aga oli teamline peamiselt iseendaga, siis on keeruline öelda, et tema väga hea kõne oleks valitsuse tervikuna võidule viinud. Margo ja Sander kuulasid Erko kõnet nii keskendunult, et unustasid vahemärkuste tegemist täiesti ära. Erko rääkis Aasia riikides noorte tüdrukute abiellu müümisest perede poolt ja sellest, et vaba kooselu toob endaga kaasa rohkem ausust ja kui see ei toimi, on seda lihtsam ja selgem lõpetada. 

Selline mitteametlik kick-off siis väitlushooajale. Järgmine kord juba lipsud ette ja Economistid kaenlasse!

Kunstiväitlus. Väitluskunst. Kas väitlus on kunst?

Seekordses väitlusklubis tegime eelmise nädalaga sarnast harjutust. Pakkusime alguses teemasid. Moodustasime tiimid. Iga tiim valis omale ettevalmistamiseks teema. Esitasime JA1 kõned. Nende pinnalt valisime välja, millisel teemal teha täismahus väitlus.

Teemadena pakuti välja järgmised:

• VU, et paks riik on parem kui kõhn riik.
• V kehtestaks eraisikutele CO2 kvoodid.
• V FIA-na annaks võistlejatele ühesugused sõidukid.
• Eeldusel, et see on võimalik, muudaks kõik inimesed skisofreenikuteks.
• V usub, et inimene peaks valima võlutiivad üle võlukepi.
• VU, et kunst on objektiivne.
• VU, et anarhia on parem kui demokraatia.
• VU, et lääneriikidel pole mõtet Aafrikas Hiina investeeringutega võistelda.

Valituks osutusid paks vs kõhn riik, kunstiteema ja anarhia vs demokraatia. Kõik tiimid tegid seekord hea ettevalmistuse, kellelgi ei läinud fookus kaduma ettevalmistusperioodi jooksul. Anarhiast oli teadmisi vähe ning see andis JA 1 kõnes tunda, kõne jäi pigem abstraktseks ja pinnapealseks. Väitlejad tegid, mis nad suutsid lühikese ettevalmistusajaga, aga lihtsalt polnud sisulist teadmist võtta. Paks vs kõhn riik ja kunstiteema valmistati ette võrdselt hästi ning mõlemast oleks saanud hea väitluse, aga kuna kunstiteemalisi väitluseid on nii vähe tehtud, siis Margo arbitraarse otsuse tulemusel läks seekord väitlusesse kusntiteema.

Kunstiteema väitluse analüüs tuleb siia, aga Margo peab enne flow üles leidma... :(

Kas USA peaks Aasia Vaikse ookeani jätma Hiinale?

 

Valmistume klubis Eesti meistrivõistluste 3. etapiks, mis tuleb täismahus improturniir. Seal edukalt osalemiseks on vaja hästi planeerida piiratud ettevalmistusaega ning oskuslikult juhtida tiimi koostööd. Teeme enne turniiri harjutust, kus moodustame klubi alguses tiimid, iga tiim valib omale teemade hulgast ühe teema ja 15 minutit valmistub selleks. Seekord olid valikus järgmised teemad:

Valituks osutusid "VU, et YOLO pole hea elufilosoofia", "V tooks seriaali Tujurikkuja tagasi" ja "V Valge Majana taanduks sõjalistelt positsioonidelt Aasia Vaikse ookeani piirkonnas". Pärast ettevalmistust tulid kõik tiimid ja pidasid JA 1 kõne. Nendest valisime välja kõige sisukamat väitlust lubava kõne ning valituks osutunud tiim sai kõikide ülejäänud klubiliste vastu pidada maha ka ülejäänud väitlust oma teemal. Selleks teemaks osutus USA ja Hiina hõõrdumine Aasia Vaikse ookeani piirkonnas. Jaatasid Emil, Ramon ja Karl. Eitasid kõik ülejäänud.

Emil ei olnud oma JA1 avakõnega rahul ning põhjusega. Nimelt oli ettevalmistuse ajal jäänud tiimitöö tegemata. Ramon oli ettevalmistanud väga hea kõne ning esitas selle teema valiku voorus. Kui aga väitluseks läks, lükkas ta millegipärast Emili tanki, kes polnud JA 1 kõne pidamiseks valmistunud. Samuti üritas Emil pidada kõne Ramoni märkmete järgi (see ei tööta kunagi), selmet kasutada oma märkmeid, mis tal ka olemas olid. Seega tuli avakõnest välja auklikud Ramoni mõtted Emili suu läbi. Väitlus on tiimisport ja seda kiputakse alahindama.

Valitsuse peamine plaan oli muuta majandussidemed Hiinaga nii tihedaks ja vastastiksõltuvaks, et sõjaga kaasnev majanduslike suhete katkemine oleks liiga valus hind ning see omaks preventiivset toimet.

Opositsiooni keskne vastus (mis sai alguse väga tugevas EI 1 kõnes) oli, et kahjuks on ajalugu näidanud selle lähenemise ebaefektiivsust. Siia lisati kaks väga tugevat näidet. Esiteks teise maailmasõja näide, kus lääneliitlased üritasid vaadata läbi sõrmede Saksamaa järjest laienevale mõjule ja kasvavale ambitsioonile. Sarnaselt sellele, kuidas lääneriigid on praegu lasknud Hiinal laiendada oma mõju Aafrikas. Teiseks Venemaa näide, keda EL üritas mitu aastakümmet tuua erinevatesse majandussuhetesse ja võrgustikesse, et ennetada sõja võimalikkust. Valitsuse vastuanalüüs ütles, et EL ise kui järgmise maailmasõja ärahoidmiseks moodustatud majandussidemed, on toiminud. Kahjuks kõlas see näide hästi napisõnaliselt ainult ühes kõnes, samas kui opositsioon kandis avakõne ideed (et diktaatoreid / Hiinat ei saa usaldada). Teises kõnes lisandus siia veel hea analüüs sellest, mida Hiina kolonialism tähendab, koos näidetega Tiibetist ja uiguuridest. Valitsuse algne majanduslike vahenditega sidumise mõte ja nii sõja ärahoidmine sumbus väitluse lõpuks üsna ära.

Keskse küsimuse kõrval oli teine teema USA kui maailmapolitseiniku roll. Kas USA jätkuvalt suudab seda rolli täita ja kas tal on õigustus seda teha? Valitsus üritas kaitsta seisukohta, et Hiina oleks Kagu-Aasia riikidele parem partner. Opositsioonil ei olnud liiga keeruline seda ideed auklikuks lasta, sest valitsuse kriteerium oli Aasia demokraatia heaolu, aga opositsioon tõi välja, et Hiina ei ole ise demokraatlik riik ning ei toeta seega ka demokraatiat partnerriikides. Samuti toodi taaskord välja inimõiguste rikkumised Hiina enda sees vähemuste suhtes ning majanduslikud käeväänamised, mida Hiina teeb oma partneritega Aafrikas. 

Väitlus teises pooles tõstatus korra küsimus, et kas valitsus muudab piisavalt status quot ja räägib piisavalt teemasse, kuna valitsuse plaan oli esmalt saavutada väga tihe majanduslik integratsioon ning seejärel tuua ära relvajõud. Must-valgel lugedes võiks tunduda, et see opositsiooni poolne kriitika on isegi põhjendatud, aga see, kuidas valitsus reaalselt teemat väitles, tekitas piisava clashi nii status quo kui opositsiooni kaasusega ja jäi ka teema piiridesse. Valitsusel jäi siin serebraalset jõudu väheks, et kõiki ülejäänud klubilisi üle mõelda, aga ennast olid juba argumendi ja raami sedamisega ka väga keerulisse positsiooni mängitud.

Väitluse raami ainus küsitavus oli valitsuse seatod kriteerium: "Aasia demokraatia heaolu". Opositsioon juhtis korduvalt õigesti tähelepanu, et valitsus ei tegele oma kaasuses oma kriteeriumi saavutamisega. 

Sisusiselt analüüsiti väitluses olulisi küsimusi, mille üle selliselt sõnastatud teema just väitlust tahabki. Ainsana jäi ehk arvesse võtmata see, miks USA väed üldse Aasias on ehk kust tuleb USA tegevuse legitiimsus antud regioonis. Euroopas on väga selgelt olemas koostöölepped (NATO), mis annavad aluse USA relvajõudude positsioonidele, Aasias tuleneb legitiimsus pigem teise maailmasõja järgsetest kokkulepetest. Seega üks võimaluse teemat näha on küsida, kas maailma politiiline olukord on muutunud selliselt, et USAl on kadunud ära 2ms tulenev legitiimsus oma vägede Aasias hoidmiseks.   

Nihilism and Designer Babies

 Yesterday, we debated in English. Here are the proposed motions:

After the vote, two topics were selected:

• THBT parents should have the right to design their babies.
• THBT the only answer to life is nihilism.

I was judging the designer babies debate. It was a good debate with relevant arguments. The nihilism debate, I hear, suffered somewhat from the lack of a clear definition of nihilism. 

Flow sheet of the designer babies debate looks like this, the feedback was given on the spot.

Gary Lineker vs Rishi Sunak

Täna tegime väitlusklubis erandi ning selle asemel, et pakkuda teemasid välja väitlusklubi liikmete poolt ning siis hääletamisega valida väideldavad teemad, olin omalt poolt ette valmistanud mõned keerukamad, aktuaalsed teemad. Osalt selleks, et väitlejaid kolmanda etapi eel proovile panna, osalt selleks, et rõhutada Economisti ja muu uudismeediaga regulaarselt kursis olemise vajadust.

• 1. ruumis: “Valitsus Euroopa Komisjonina kõnniks pigem Gary Linekeri, mitte Rishi Sunaki jälgedes.”
• 2. ruumis: “Senat kahetseb allveelaevade müüki Austraaliale.”

Teises ruumis oli kohtunikuks värskelt meie kooli kõnevõistluste võitnud Ramon Gelkov, kes andis väitlusele kommentaari kohapeal. Ta oli pooleldi rahul toimunud väitlusega, kõige rohkem jäi tema hinnangul puudu tuumatehnoloogia müügi osa- ja mõjupoolteks olevate riikide karakteriseeringust. Samuti oli probleeme väitluse raamiga, mis seati liiga kitsalt Austraaliale arvestades, et teema tahtis saada väitlust Hiina-USA mõju tasakaalust Kagu-Aasias.

Mina olin esimese ruumi kohtunik Minu kohtunikuleht nägi väitluse järgselt välja selline, millest juba paistab, et tegemist oli sisuka väitlusega.

Esimene oluline küsimus väitluses oli, kuivõrd saavad Euroopa riigid majanduslikku kasu immigrantide vastuvõtmisest. Valitsusel oli head toetavat materjali kasu tõestamiseks. Opositsioon tõstatas keeleoskuse ning arvestava osa madala hariduse probleemi oma 1. kõnes (op 1. argument).  Nüüd sattus valitsus libedale teele. Esmalt üritati öelda, et keelekeskkonnas õpivad immigrandid uue kodumaa keele kiiresti ära. Kui opositsioon tõi siis välja suured immigrantide piirkonnad, kuhu sisserändajad koonduvad ning kus nad saavad edukalt oma keelega hakkama (Türgi linnaosade näitel Saksa linnades), asus valitsus rääkima sundhajutamisest. Osaliselt räägiti EL liikmesriikide vahel hajutamisest, osaliselt aga ka sama riigi sees eri piirkondadesse hajutamisest. See mõte, kuigi nii väitlustehniliselt ok kui ka sisuliselt ettekujutatav, oleks pidanud tulema valitsuse 1. kõnes, kus aga unustati üldse plaanist rääkida. Poole väitluse peal hakata looma plaani, mis lükkab ümber oponendi argumente, ei ole väitluses aus. Samuti, kuigi opositsioon seda välja ei toonud, sattus sundhajutamise mõte ohtlikult lähedale valitsuse teise argumendiga (Euroopalikud väärtused) vastuollu minemisele.

Teises väitlusküsimuses (Euroopa moraalne vastutus ja väärtused) tegi valitsus hea töö.  Esimeses kõnes esitatud kujul oli tegemist tugeva ja korralikult tõestatud argumendiga. Opositsioon ürituas parreerida plaaniga, kus immigrantide kvooti vähendatakse aegamisi ning immigrantide vastuvõtmise vähenevate kulude arvelt toetatakse rahaliselt sihtriike, et oleks vähem põhjuseid emigreeruda sealt. Opositsioon möönis esimeses kõnes Euroopa moraalset kohustust, aga tahtis seda kohustust täita rahalise abiga lähteriikidele. Valitsuse ründas raha andmise ideed edukalt alates teisest kõnest praktilise tasandi kriitikaga raha väärkasutamise kohta, samuti kolmandas kõnes piiri tõmbamise põhjendamatuse kohta nende vahel, keda võtame ja keda ei võta vastu, eriti arvestades, et siiani on Euroopa riigid oma väärtustest lähtuvatl olnud pigem immigratsioonile avatud. Opositsioonil said selles väitlusküsimuses lõpuks mõtted otsa ja vastused taandusid turvakontrollide tegemisele, mis on juba puhas tehniline detail ja ei lükka ümber valitsuse suurt ideed Euroopalike väärtuse ja moraalse kohustuse kohta.

Viimane suurem väitlusküsimus lähtus opositsiooni 2. argumendist, mis rääkis ebaproportsionaalselt suurest koormast, mis tekib immigrantide vastuvõtmisel osadele EL liikmesriikidel (Itaalia, Kreeka). See argumend oli väga probleemne vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei olnud kumbki pool raamistanud väitlust Euroopa Liiduga. Arvestades, et nii Rishi Sunak kui Gary Lineker on Suurbritannia kodanikud, oli Euroopa riikidest rääkimine teistes argumentides põhjendatud. Kuid kuna UK ei ole enam EL liige, siis kitsendamine EL raami oleks vajanud kindlasti eraldi mainimist 1. kõnede alguses (kus seda ei tehtud). Teiseks oli antud argumend probleemne, sest Itaalia ja Kreeka koormus ja mured lähtuvad illegaalsetest immigrantidest. Ka Immigration Law, mille vastu Gary Linekeri kommentaarid olid suunatud, lähtub vähemalt osaliselt illegaalsete immigrantide probleemist, seega teema järgi oleks võinud argumenti pidada teemakohaseks. Kuid kuna kogu ülejäänud väitlus rääkis pigem legaalsetest immigrantidest (vastuvõtmise kvoodid jms), siis see illegaalse immigratsiooni argument oli ohtlikult lähedal raamist väljajäämisele. Loomulikult, arvestades, et valitsuse 1. kõne unustas sisuliselt raami seada, oli raami probleem väitluses läbi. Valitsus aga kumbagi ülalnimetatud lähenemist ei kasutanud selle argumendi nõrgestamiseks. Selle asemel valiti anda sisuline vastus, et EL jagab immigrante liikmesriikide vahel ringi, samuti toetab tekkivate kulude katmisega Itaaliat ja Kreekat. Esmaselt see ümberlüke toimis, aga opositsioon taastugevdas immigrantide vastuvõtulinnakute tööjõu vajadusega, mida pole võimalik rahaliselt kompenseerida (meditsiinipersonal, haridustöötajad, juristid). Nüüd said valitsusel head mõtted otsa. 

Opositsioon üritas oluliseks mängida ka oma 2. kõnes sisse tootud 3. argumenti julgeolekuriskist, mis kaasneb ekstreemsete vaadetega indoktrineeritud immigrantide vastuvõtmisega. Valitsuselt sellele vastust ei tulnud, aga opositsiooni kiituseks tuleb öelda, et oma 3. kõnes nad ei unustanud seda argumenti, vaid tõid selle uuesti välja ning märkisid ära, et see jäi oponentidel vastamata. Ilma selleta ei oleks antud argumendil väitluses kaalu olnud, kuid tänu opositsiooni kolmandale kõnele tuleb seda argumendiliini otsustamisel arvesse võtta.

Igati hea ja sisuline väitlus kujunes sellest. Aitäh väitlejatele!

Kuidas te kõik Maria joonistuselt Sandri ära tunnete???

Uue perioodi esimesel kogunemisel oli kohal kahe ruumi jagu väitlejaid ja natuke pealegi, nii et mõni kokkuvõttev kõne sai tehtud eraldi kõneleja poolt.

Klubi alguses pakuti välja viis teemat. Hääletamise tulemusel osutusid valituks teemad:

• VU, et labased väljendid (sinu ema, kes küsis jt) tuleks keelata.
• VU, et ilma jumalata ei ole moraali.

Olin kohtunikuks esimeses väitluses. Teemat vaadates tundus veidi riskantne, aga tegelikult keerasid väitlejad selle teema täpselt õigele rajale ning välja tuli hea väitlus sõnavabaduse üle üksikisiku heaolu raamis.

Valitsus lähenes teemale läbi solvangu saaja (1. argument) ja solvangu ütleja (2. argument) perspektiivi. Sekkusin natuke valitsuse valmistumisprotsessi ja palusin neil mitte teha 3. argumenti, mida esitaks teine kõneleja. See on muutunud murettekitavalt levinud trendiks Eesti väitluses. Teisel kõnelejal ei ole kohustust tuua uut argumenti. Teine kõneleja peab laiendama argumentatsiooni, aga seda saab väga edukalt teha olemasolevate argumentide laiendamise teel. Viimasel meistrikate etapil oli väga sageli olukord, kus mõlema poole (!) teised kõnelejad tõid ühe uue argumendi juurde. See tähendab, et 4. kõne lõpuks said alles kõik argumendid lauda ja kokku oli 6 argumenti. Nii on peaaegu vältimatu, et osa materjali kukub maha, tulevad auklikud väitlused jne. Meil piirdus väitlus nimetatud kahe argumendi ja eituse poolt tehtud kahe vastusega. Väitluse käigus kujunes sõnavabadus veel natuke omaette metateemaks sinna kõrvale.

Seejuures (nagu väitluslehe pealt ka näha on) jooksis eitus veidi lati alt läbi esimese argumendiga tegelemisel. Võeti kinni ühest esimese jaataja veidi ebaõnnestunud kobraste vihkamise näitest ning naeruvääristati seda. Kuid selle punase heeringa varjus jäi argumendi tegelik sisu, mida jaatuse iga kõnega korralikult edasi arendas, vastamata. Ülejäänud argumendiliinides oli korralik clash.

Eitusel oli paar head potentsiaali, mis jäid aga natuke lühidalt mainituks, kuigi neid oleks saanud põhjalikumalt välja arendada, nt solvangute kohta suhtluskultuuris ning uute asemele tekkimine, kui eelmised muutuvad taunituks. Väitlus õige veidi kannatas selle all, et jaatuse plaani mehhanism polnud kristallselge ehk siis see, et mida keelamine nende fraaside puhul täpselt tähendab või kuidas seda tehakse. See andis eitusele ruumi rünnata.

Oma ilmselt kõigi aegade parima kõne tegi Jonas teisest jaatusest. Kõik argumendiliinid käsitletatud, uute, heade näidete ja selgituste varal laiendatud. Jonase toodud materjali väideldi lõpuni välja. Mia Kaisa tõi oma kõnes huvitavaid mõtteid. Jenna suutis väga hästi taastuda segadusest, mille Rasmus oma taktikaliselt õigesti ajastatud vahemärkusega korraks tekitas. Jenna kõne kirsiks oli esimese argumendi "Sõnadel on alati mõju" analüüs. Karl oli ootuspäraselt hea kokkuvõtvas kõnes, aga väga tugeva kokkuvõtva kõnega üllatas ka Grete. Rasmus tuli sujuvalt toime selle väitluse suurima tulva vahemärkustega. Henrik tõi oma kõnes väga hästi välja libeda nõlva mehhanismi, mis jäi üheks eituse keskseks liiniks lõpuni välja.

Teise ruumi moraali väitluse salvestasin videosse, aga selle postituse kirjutamise hetkeks olen jõudnud ära kuulata ainult Steni esimese jaatuse kõne. See oli väga sisukas. Kaks argumenti. Esimeses hea analüüs inimeste võrdsuse teemal, mis ei võimalda kellelgi õigustatult oma moraali teistele kehtestada ning seda saab teha üksnes jõuga (nt sõdade võitmise teel). Teises argumendis ajaloolised näited sellest, mis juhtub, kui režiimid on aktiivselt ateistlikud ehk siis kui moraal ei tulene mingist kõrgemast jõust. Väitluse järgselt ütlesid väitlejad ise, et palju oli juttu rohepöördest ning et tegemist oli seni parima "teise ruumi väitlusega". See tähendab siis ruumi, kus Margo ei ole kohal ja kohtunikuks. Kuulan väitluse videost tervikuna ära, eks ma siis saan teada. 

Mõnus klubiõhtu oli.