Väitlusklubi igal teisipäeval 16:00 - 18:00 ruumis D12. Kõik huvilised alati oodatud!

27 veebruar, 2010

ANN

Ühe kõigevägevama neljapäeva pärastlõunal olime me kõik (ehk siis Sanna, Sandra, Tõnis, Keit, Oliver, Hannus, Villem) ootusärevalt Mareku klassis. Meiega juhtus midagi kujuteldamatut - nimelt ütles Margo härda häälega, et ta teeb seekord midagi teistmoodi, nimelt väitleme me ENNE ja siis räägib Margo oma juttu. Seesugune muutus võttis kõhu alt külmaks ikka küll. Õnneks midagi hullu ei juhtunud.

Alustasime kohe väitlusega. Teema:
"Alaealiste osalemine profispordis peaks olema keelatud."
Absoluutselt intrigeeriv teema.
Sandra, Keit, Oliver, Villem- JAH
Sanna, Hannus, Tõnis- EI

Kuna Jah-bändis oli rohkem liikmeid, pidid nad ühe laulu rohkem laulma, ehk neil oli pidada 4 kõnet.

Popurriid alustas Keit, kes talle omaselt tegi väga hea kõne, viskas sekka ka huumorit ning rääkis, et alaealiste osalemine profispordis on tihti manipuleeritud nende vanemate poolt.
Vastu astusin talle mina, kes ma rääkisin, et profisport arendab noore iseloomu tulevikuski. Lisaks tõin ma mängu jokkeri, Ann'i, kes on tüdruk, kes suutnud oma elus tasakaalu viia tippspordi ja hariduse, kuid viis tasakaalust välja meie väitluse.
Siis astus ette Sandra, kes küll veidi väsinud olekuga, aga siiski suutis kõigile selgeks teha, et profispordiga tegelevate laste-noorte haridustee jääb poolikuks, sest kogu nende energia läheb spordile.
Järgmine oli Hannus, kes, nagu vana rahu ise, kõneles inimese viimist maksimumini ja kuidas me enda võimeid tegelikult 100%-liselt ära ei kasuta.
Oliveril on omaette oskus ironiseerida ja seda kasutas ta ka ära, rääkides täiesti "panen teile lõpuks aru pähe" häälega ning põhiliseks teemaks oli, et noorele kehale panevad suure põntsu tihti kasutatavad lisaained spordis.
Ei-poole viimane kõneleja Tõnis alustas põmakaga, pannes kõiki kuulama. Tema rääkis nimelt kaunilt sellest, et noored tippsportlased innustavad ka teisi noori rohkem pingutama neile sobival alal, ning et tippspordi keelamine võib viia üldise spordivaimu languseni.
Villem, kes oma noore ea kohta jätkuvalt liialt hästi pani , tegi kauni kokkuvõtte, võttis rahulikult ja arutles, miks peaks SIISKI keelama noorte osaluse tippspordis.

Ja siis tuli Margo aeg ja mina sain küll aru, miks on hea, et Margo aeg alles lõpus on. See on hea, kuna saame arutada kõik palju põhjalikumalt läbi ja paremat tagasisidet anda. Ma ei tea küll, miks see nii on, sest aega peaks kõik kokku ikkagi ühepalju võtma, aga nii see oli.

Igatahes, Margo rääkis teemal "Nõrgad argumendid ja kuidas neid ära tunda". See tähendab seda, et on olemas igasuguseid rumalusi, mida väitluses nimetatakse argumentideks, näiteks
a) Kui sa ehitad argumendi üles ainult ühele näitele.
b) Kui sa viid muutuse stsenaariumi liiga kaugele (libe nõlv ehk slippery slope). Näiteks rääkides teemal "Alkoholi keelustamine ei ole põhjendatud", jõuad lõpuks selleni, et apteeke hakatakse massiliselt röövima, kuna paljud ravimid sisaldavad alkoholi. See what I mean?

Üks asi veel: üle pika aja saime teha ristküsitlusi, milledest sisukaim oli KINDLASTI minu ja Oliveri vahel toimunu. ;)

12 veebruar, 2010

Ülekoormatud hobusel on jalad maast lahti

Neljapäeva õhtupoolik. Geograafia klass. Akna taga jäätunud mere kohal langeb õhtupäikese valguses üksikuid lumehelbeid. Alles paar nädalat tagasi oli väitlustunni alguseks õues pilkane pimedus. Kevad läheneb. Tore.

"Kes mäletab, mis olid Cicero kolm õpetust heaks kõnelejaks saamisel?" Sanna loetleb ladusalt kolm nõuannet. Rõõm.

Tahvlil on väitlusteema. Ja siis üks minu imelik joonis, kuidas 5 minutiga suvalisel teemal välja mõelda 25 argumenti. Teema on "Kooli ja ülikooli ajal täiskohaga töötamine tuleks ära keelata." Inspiratsiooni teema jaoks sain ühest hiljutisest samal teemal ilmunud EPLi artiklist, mida hetkel kahjuks ei õnnestunud üles leida.

Väitlus käib USA parli stiilis.

peaminister Oliver: "Kui oled 8 tundi koolis, siis 8 tundi täiskohaga tööl ja siis magad 7 tundi, jääb üks tund üle söömiseks, trenniks, sotsiaalseks suhtlemiseks, kodutöödeks."
op liider Sanna: "Kui oled täiskohaga ajakirjanik, saad kirjutada artikleid söögivahetunnis, trenni teed ühest kohast teise jooksuga liikudes ja matemaatika tunnis magad. Kõik oleneb sellest, kui hea aja planeerija sa oled."
val liige Sandra: "Matemaatika tund kestab ainult 45 minutit, selle ajaga sa ei jõua tööd teha, välja magada ja matemaatikat ka veel selgeks saada. 8-tunnist päeva ikka 4-tunniseks ei planeeri, ükskõik kui efektiivne sa oled."
op liige Villem: "Kohe alguses muidugi ei suuda nii efektiivne olla, aga vaikselt tõstad koormust ja treenid ennast. Nagu hobusega. Varsale ei saa suurt koormust kohe selga laduda, aga kui teda treenida, veab ta lõpuks suurt koormat."
peaminister Oliver: "Tahate näha, mis juhtub, kui hobusele liiga palju koormust peale panna? Vaadake pilti. Jalad tõusevad maast lahti ja ongi kõik!"
op liider Sanna: "Kui oled õppinud oma päeva optimeerima, ei tõuse midagi kuhugi. Sotsiaalne suhtlus sõpradega toimub kõige muu ajal ja enamasti MSN-s. Puhkamiseks võid endale töökohal lõhnaküünlaid panna ja fung shuid teha. Vaadake, mille kõigega Mozart korraga hakkama sai, meis kõigis on see võimekus olemas, kui seda arendada."

Kui siit jääb mulje, et tehti ainult huumorit, siis tegelikult oli huumori taga ja ümber väga sisukas väitlus. Villemi jaoks elu esimene. Enamuse inimeste elu esimese kõne pikkuseks kujuneb umbes 1 minut. Villem rääkis 6 minutit sisukat juttu. Respekt!

Oliver hakkab kasvama struktuuri-meistriks, miska on tema kõned nii lihtsad ja loogilised, et ka vanavanaema saaks pointist aru. Sandra säras ja valitses vahemärkuste kategoorias ja tema õekese Sanna kõnet kuulates hüppas süda rõõmust, sest iga argumenti saatis illustreeriv näide või lugu. Võetagu eeskuju!

Sandra sisina :) ja teiste plaksutamise saatel saab tunni aeg otsa. Natuke jääb puudugi. Järgmiste toredate kordadeni!

05 veebruar, 2010

DISCLAIMER: ÕPILASED VAADATA EI TOHI!!

Viimane väitlustund oli lausa topeltäge, sest kohal oli kaks suurt tarka inimest: Margo JA Joosep, kusjuures Joosepi väikevend Villem oli ka kohal ja tuhat korda parem, kui ma oleksin arvanud.

Juba sisse astudes oli meil Sandraga hea tuju. Nii jätkus see terve VÕISTLUSE aja, sest toimus "Eesti Otsib Superväitlejat", mis koosnes kolmest voorust. Igaüks oli omamoodi eriline, seetõttu räägingi neist eraldi.

Esimene ülesanne: võta endale kellegi kuulsa inimese roll ja pea temaks kehastudes kõne.
Hanna-Greta: Edgar Savisaar, Sanna - Al Gore, Martin - Steve Jobs, Sandra - Juhan Liiv, Oliver - Rein Rebane, Villem - Andrus Ansip (kerge poliitiline vastuolu juba kaasvõitlejate vahel, märkate?). Sandra läks minu meelest väga ägedalt ülesande sisse, kehastades surnud isikut, tulles sellega hästi toime, nagu kameeleon!
Sai palju nalja, eriti Hanna-Greta kõnes, lisaks viskas Margo ka õli tulle, öeldes, et järgmiseks vooruks vindi eriti kõrgemaks keriksime.

Teine ülesanne: tee kõne, mis seoks Betti Alveri luuletuse "Ekstaas" ja ühe laulu. Hanna-Greta ületas ennast järjekordselt, nimelt tegi kõne värsivormis. Ka teised olid väga meeliülendavad, eriti ere näide oli Martini käsitlus luuletusest, nimelt võttis ta ridu actionikangelase nurga alt. Mina olin igatahes peaaegu krampides.

Kolmas ja viimane ülesanne: Koolile valitakse uut direktorit, ole õpilaste esindaja kõnega, mis paneks kandidaadid järele mõtlema.

Kui minu arvamust küsida, siis oli see kõige raskem, sest kooli koos hoidvad väärtused on (Margol on õigus) loomulikult selles olustikus ja käitumises ning õhus, mitte sõnades paberil. Mina rääkisin mesilastest, sest eks see meie kool ju ole musta-kollasekirju nagu üks mesilane. Direktorit võrdlesin mesilasemaga.
Kogu loo võttis hästi kokku Margo: ta PIDI Joosepi tungival nõudmisel kõne tegema. Ja ta tegi, viis meid klassist välja ja oli enda ülesande kõrgusel.

PS: PEAN lihtsalt ära mainima esmaspäevasel kogunemisel peetud kõne, millest kõige pikemaks jäi kõlama lõik:
Minult küsis kord minu hea sõber: "Miks on nii, et kui üks poiss teeb vanainimeste asja paljude tüdrukutega, peetakse teda ägedaks, aga kui üks tüdruk teeb sedasama paljude poistega, arvatakse temast halvasti?" Mina mõtlesin veidi, aga vastata ei osanudki. Sõber mõtles minuga koos ja tuli lõpuks mõtte peale: "Sellega on nagu võtmetega: kui üks võti keerab paljusid lukke lahti, on see võti väga väärtuslik, aga kui ühte lukku avavad paljud võtmed, on lukk mõttetu."

VAIMUSTAV!

04 veebruar, 2010

Haridus on elus hakkama saamiseks vajalik

Mis juhtub, kui väljas on nii külm, et ninaotsa ei tahaks kodust väljagi pista ja pikk neljapäevane koolipäev on TÄIESTI läbi võtnud?

Kas hammasteplagina vahelt saame mõne sõna ka välja pigistada, eriti siis, kui kohal pole seda, kes suudaks meid aidata? Midagi ära loomulikult ei jää, aga mis on teisiti?

Kõige suurem asi on vabadus, mida on rohkem. Pole kedagi, kes meelde tuletaks, et viis minutit on ettevalmistuse lõpuni. Pole struktureeritud kõnesid, aga reeglid on siiski olemas. Peab palju huumorit tegema. Peab rahulikult võtma. Peab tegema nii, nagu midagi poleks teisiti.

Meid oli viis: Sandra, Sanna, Tõnis, Oliver ja Robin. Kõige meeldejäävam oli Robini kõne, mis oli rahulik, aga pingestatud, naljakas, aga mõte oli ka sees. Loomulikult oli ta minu võistkonnas;)! Sandra kõne üle sai kõige rohkem naerda, sest ta märkis nimelt, et oma bossiga magamine on eneseteostuse vorm. Tõnis tegi LOOMULIKULT head huumorit ja Oliver oli rahulik, valitses ennast ja pani ennast kuulama. Robin oli loomulikult hea.

Näete, saime ilma Margota ka hakkama. TWO THUMBS UP!

Sanna