Väitlusklubi igal teisipäeval 16:00 - 18:00 ruumis D12. Kõik huvilised alati oodatud!

04 oktoober, 2022

Matemaatika on keel, milles jumal kirjutas universumi

 

Pealkirjas olevat mõtet on tihti omistatud Galileo Galileile, kuigi tegelikkuses ta ilmselt midagi sellist ei kirjutanud. Siiski, paljud teised teadlased on sõnu "jumal" ja "teadus" samas lauses kasutanud ning mitte ilmtingimata vastanduvalt. Näiteks üks meie aja tuntumaid füüsikuid Dr. Michio Kaku on öelnud: "The mind of God we believe is cosmic music, the music of strings resonating through 11 dimensional hyperspace. That is the mind of God.

Meie tänase väitlusklubi BP väitlus toimus teemal "VU, et teadus on viies maailmareligioon", aga seda tänu juhuslikult koridoris õppinud kaasõpilastele. Alustasime nimelt kolme teemaga, lisaks juba nimetatule olid valikus ka "Valitsus jätaks monumendid sinna, kuhu nad paigaldati." ja "Valitsus usub, et me elaksime paremas maailmas, kui kõik inimesed planeedil räägiksid ühte ühist keelt." Pärast hääletamist selgus, et iga teema poolt oli kolm kohalolevat väitlejat ja kuna Margo ei olnud nõus oma otsustava häälega patiseisu lahendama, tuli minna konsulteerima oraakliga. Oraakliks osutusid esimesed kaks kaasõpilast, kes meile väitlusruumist välja astudes vastu juhtusid ning kuna nad mõlemad ühest suust ütlesid "kaks" (ok, ok, alguses üks neist ütles "neli", kui palusin öelda ühe numbri ühest kolmeni), siis number kaks see pidigi olema ning selle numbri taga peitus teaduse ja religiooni suhet uuriv teema.

Mõned klubi liikmed ehmatasid teema peale esialgu ära, aga põhjust selleks polnud, sest veerand tundi hiljem leidis aset sisuline, huvitav ja teemakohane väitlus.

Peaministri rollist tegi Sander korraliku avangu kolme argumendi ja hästi struktureeritud kõnega. Väitluse raami ununemine oli küll BP formaadi mõttes oluline rolli mittetäitmine, aga see oli vist Sanderil ka esimene või teine kord elus BP formaati väidelda ning kindlasti esimene kord peaministri rollist. Argumentide sisu osas oli 1. valitsus oma kaasuse õigesti sihtinud, tuues välja teaduse ja religiooni olemuslikke sarnasusi (mõlemad annavad käitumisjuhiseid paremini elamiseks, mõlemad on oma järgijate jaoks pühendunud elamise viis ning mõlemad toetuvad õpetajatele, kes vastavat maailma mõtestamise viisi edasi kannavad). Ühe näitena tõi Sander välja, et noorteadlastel on sageli raske oma tulemustega mõjule pääseda, kuigi nende töö kvaliteet võib olla väga kõrge, sest usk vanematesse  ja tuntumatesse teadlastesse on suurem.

Opositsioon tegi loogilise vastukäigu ning asus näitama, kuidas teaduse ja religiooni alustes on olemuslik erinevus (üks toetub usule, teine korratavale katsele) ning seetõttu ei saa teadust kuidagi religioonide hulka arvata. Op liider Sten võttis oma kanda veidi seda rolli, mille valitsus oli õhku jätnud, ning raamistas väitlust omalt poolt definitsiooniga. Kõne jätkus mõne teravmeelse ümberlükkega. Stiilinäide: "Õpetajate olemasolu teaduses ja religioonis ei näita veel, et nad on sarnased. Õpetajaid on väga palju. Mu isa on minu jaoks õpetaja. Mu autokoolis on mul õpetaja. See ei tee autokooli veel maailmareligiooniks." Selgelt struktureeritud, hea rollitäitmisega ja põhjaliku analüüsiga kõne, kus näiteid tuli muuhulgas ka uuest testamendist. Seejuures ei eitanud Sten täielikult, et on inimesi, kes mõttelaiskusest teadusesse usuvad või teadlasi ülistavad, aga ta lükkas need kõrvale väikese ja väheolulise grupina.

Asepeaministrina pakkus head analüüsi Henrik. Stenile vastates tõi ta välja, et kaugeltki mitte kogu teadus ei toetu korratavale eksperimendile, vaid väga palju on puhtalt teoreetilist ja arvutuslikku teadust (näiteks oli Hawkingi kiirgus), mida me ometi usume tõese olevat. Kahjuks läksid mõned vastused märgist mööda (näiteks looduse ülimuslikkus, mille Arne järgmises kõnes ilusti ära seletas, et ülistamine ja ülimuslikkus on kaks erinevat mõistet) ning teistes vastustes ei läinud valitsus piisavalt kaugele usu olulise koha näitamisega teaduses. Tundus, et mõte oli valitsusel õige ning ühte head strateegiat (näidata, et opositsiooni kirjeldatud teaduse ideaal ei kirjelda adekvaatselt selle tegelikku rolli tänases ühiskonnas) aimati, aga täielikult välja mängida ei suudetud.

Opositsiooni aseliidrile Arnele oli jäänud esimeses lauapooles rohkem vormistav roll, kuid Arne tegi muidugi palju enamat. Ta selgitas, et teaduse tegija ei pea uskuma millegi uue avastamisse, ta satub selle peale uurimise käigus ja kinnitab seda katseliselt. Sama mõte oli läbiv ka mujal tema kõnes. Otse tsiteerides: "Pattu tehes mõni inimene tunneb ennast halvasti ja teine ei tunne, aga füüsilist vigastust tunnevad kõik." Arne kandis esimese opositsiooni teamline'i rahulikult lõpuni, näidates veelkord, kuidas religiooni aluseks on usk, teaduse aluseks tõestatud faktid ning sellest lähtealusest järeldub kahe distsipliini põhimõtteline erinevus.

Teises lauapooles võttis valitsuse teatepulga Erko, kes kohe kõne alguses tegi selge laienduse öeldes, et see, mis religioonis on uskumused on sama, mis teaduses on uuringud. Kui 1. valitsus vaatles ainult usu rolli teaduses, siis teine valitsus tõi sinna kõrvale tõsikindla teadmise rolli religioonis. Erko selgitas ilusti, kuidas religioonis on olemas faktid - jumala sõna ehk pühakirjade alustekstid. Ta tõi näiteid maailmareligioonide pühakirjadest ning sellest, kuidas nendes kirja pandu on religioosse argumenteeritud arutelu tõsikindlaks aluseks. Teadlane peab suutma oma seisukohti tõestada uuringutega samamoodi, nagu usuvend peab suutma oma seisukohtades tugineda pühakirjas öeldule. Kõnetehniliselt oli Erkol suve roostet veel veidi peal, seetõttu jäi kõne lühemaks ja täiendavat argumentatsiooni peale ülalkirjeldatud põhiseisukoha ei tulnud.

Teisest opist alustas Karl ja tegi samuti korraliku laienduse öeldes, et kui me loeme teaduse viiendaks maailmareligiooniks, siis rikume me sellega ära nii teaduse kui religiooni. See kaksikloogika oli opositsiooni teise lauapoole kaasuse alus. Teadus saab rikutud, sest kui teadlased kuulutada pühakuteks, ajab see nad omavahel konflikti ja tekitab teadusharude vahele võistluse tõe monopoli pärast, mida seal praegu on vähem. Religioon saab rikutud, sest ... jah, ega ma päris täpselt sellest mehhanismist aru ei saanudki, mida Karl selgitas. Kuidagi satuvad religioossed inimesed faktide vähesuse tõttu tagakiusamise ohvriks. Oluline oli, et teine valitsus siiski sai aru ja vastas sellele järgmises kõnes. Nimetatud kahele argumendile lisas Karl veel ümberlükkeid, millest peamine oli, et uuringu mõte on tõestada, aga uskumus religioonis ei tõesta, vaid loob paremat maailma. Faktid teaduses kirjeldavad looduse objektiivset toimimist. Religioosne õpetus on õpetajatele pähe tulnud tarkus, kuidas suunata inimesi paremale elule. Erinevad asjad. Soliidne kõne.

Siinkohal tegime väitlusesse pausi, et kuulata vaibakõnesid. See on küll rohkem USA parli traditsioon, aga kuna Mia Kaisa jõudis klubisse just siis, kui väitlus oli algamas, siis kasutasime tema nutikust just vaibakõne vormis. Esimene minut kulus Mial enesekindluse leidmiseks, aga kui see oli käes, kuulsime korraliku analüüsivat kõnet selle kohta, miks tema jaoks on opositsioon teinud väitluses paremat tööd. Argumendiliinide kaalumine, näited. Hea kõne Mialt teine klubi järjest. Paar annust usku oma mõtlemisvõimesse tuleb veel leida, siis on ta pidurdamatu.

Pakkusin vaibakõne võimalust ka Jennale, kes oma elu esimeses väitlusklubis sattus kohe BP väitlusesse (ta valmistus koos 2. valitsusega), aga kuna ta oli kogu väitlust jälginud erapoolikult (ja, olgem ausad, kuna see oli ta esimene klubi), siis ta viisakalt loobus seekord vaibakõne võimalusest.

Tagasi väitluskõnede juurde. Valitsuse kokkuvõttev tuli Katariinalt, kes ei väsi üllatamast. Endast mitu klassi vanemate õpilastega koos väideldes tegi ta taaskord väga sisutiheda kõne. Ilusti oma laiendust hoides (ehk vaadates nii usku teaduses kui teadmist religioonis) tegi ta kokkuvõtted valitsuse positsioonist, aga ümberlüketena pakkus ka täiendavat analüüsi. Näiteks tõi ta välja, et teadlased usuvad teaduslikku meetodisse täpselt samamoodi, nagu pühad isad usuvad jumala sõnasse. Või siis see, et tavalised inimesed elavad kas teaduse või religiooni õpetuse järgi, usu alusel, kumbagi kontrollimata. Katariina lõpetas ilusa mõttega sellest, kuidas suure avastuse teinud teadlast on ülistatud sarnaselt pühakutega religioonis ja selles pole midagi halba, pigem on see igati teenitud tunnustus, sest nad on muutnud väga paljude elu paremaks.

Viimase sõna sai väitluses Ramon, kes tahtis alguses veidi ootamatult hakata väitluse raami painutama, justkui käiks väitlus selle üle, kas teadus tuleks mingil moel seadustega kuulutada viiendaks maailmareligiooniks. Teisi sõnu hakkas justkui kusagilt viirastuma plaan väitluses, mida siiani oli väideldud väärtuskaasustega. Ramonil on muidugi õigus selles osas, et BP väitlus, kus valitsus ei too plaani, on üsna ebakonventsionaalne. Kuid kuna just sellisena 1. valitsus selle väitluse püsti pani ja kõik ülejäänud tiimid sellega kaasa mängisid, siis op whipina seda pöörama asuda on natuke liiga 13. tund. Midagi muud hullu sellest muidugi ei juhtunud, kui et Ramon veidi kõneaega kulutas. Ülejäänud kõnes tõestas ta, kuidas teadus ja religioon saavad ja peaksidki eksisteerima kõrvuti, aga mitte sama pulga peal. Nende võrdustamine tooks mõlemale kahju, aga kasusid ei kaasneks. Teadlane võib olla kristlane, teda ei peaks sundima valima, kumba usku ta on. Ainus, mis seekord opositsiooni lõpukõnes veidi ununes, oli kogu oma lauapoolt kokkuvõttev roll. Teise opositsiooni mõtted said kenasti kokku võetud, aga opositsiooni tervik loogika oleks mahtunud veel sellesse viimasesse minutisse, mis praegu kasutamata jäi.

Kuis siis jääb? Tunnustus kõikidele keeruka teema hästi ära väitlemise eest. Opositsioon hoidis oma argumentatsiooni liine hästi, eriti esimene opositsioon. Valitsustel olid selged võimalused ja osad neist oma kasuks ka mängiti, kuid üksjagu jäi kasutamata potentsiaali. Kas siis seetõttu, et kõik mehhanismi selgitused ei õnnestunud või et kõik kõned ei tulnud nii sisutihedad, kui iga väitleja hinges alati soovib. Seda, kas teadus on tänases tegelikkuses muutunud viiendaks maailmareligiooniks või suudab oma ühiskonnas keskseks muutunud rollis mitte saada usu küsimuseks, vaid jääda truuks teadusliku meetodi empiirilistele ideaalidele, ei oska RaM väitlusklubi muidugi lõpuni öelda. Me lihtsalt tegime sel teemal head väitlust ja saime kõik koos paremateks mõtlejateks ja kõnelejateks.

Argumendi kaarti ei jaksanud seekord teha. Flow on siin.