Väitluse analüüs - laste füüsiline karistamine tuleks ära keelata

Väitlus tervikuna oli sisukas ja kannatab näiteks auga välja võrdluse ka täna postimees.ee vahendusel toimunud samateemalise väitlusega ministeeriumi ametnike ja väitlusseltsi raskekaallaste vahel.

Väitluse alguses tekkis definitsiooniprobleem, kuid väitluse sisu mõttes oli see vähetähtis. Üldreegel on see, et kehtib jah-poole toodud definitsioon, kuni ei-pool pole seda põhjendatult ümber lükanud. Kui jah-pool teise kõne alguses soovib definitsiooni täpsustada (NB! tegemist oli just definitsiooni täpsustamisega, mitte muutmisega, nagu ei-pool oma etteheites väitis), on neil selleks õigus, kui ei-pool näita, miks see on ebaaus.

Esimene argumendiliin sai jaatava poole poolt nimeks "Tuulegeneraator" ning rääkis sellest, et on olemas alternatiivseid, füüsilisest karistamisest efektiivsemaid kasvatusviise (näitena toodi hääletooni muutmine). Eitav pool vastas, et ainult präänikuga kasvatamine ei toimi, piitsa on ka vaja mõnikord piiride seadmiseks. Näidetena tõi jah-pool sisse loomade kasvatusviisid (sama näide kordus täna postimees.ee väitluses), jah-poolelt proovis Sanna kasutada Hannuse jutustatud lugu näitena selle kohta, et füüsiline karistamine ei toiminud, toimis rääkimine. Selle näite lükkas Oliver küll ümber, öeldes, et keegi ei proovinud Hannusega rääkida ja probleem ei saanudki lahendust. Samas jäi natuke segaseks Oliveri mõte selle kohta, et lapsele on karjumine (st hääletooni muutmine) sama alandav kui löömine. Kas see tähendab, et ei-pool siiski peab füüsilist karistust alandavaks?

Kolmas argument SIQ sulas väitluse jooksul esimesega sisuliselt kokku, kuigi välja tõi selle oma kõnes vist alles Sanna. Iseenesest oli SIQ argumendis ka piisavalt oma sisu, et jääda eraldiseisvaks. Kokkusulamine tulenes argumendi kitsenemisest väitluse jooksul. Argumendi esialgne mõte oli, et füüs. kar. tekitab stress ning stress pärsib õppimist ja viib madalama IQ-ni. Ei-poole põhiline vastus oli, et palju muid faktoreid (sh. karjumine) tekitvada ka stressi. Ja-pool ei suutnud oma argumenti sisukalt enam kaitsta. Samas - asjaolu, et mingid teised käitumised ka stressi tekitavad, ei põhjenda füüsilise karistuse vajalikkus. Pigem tuleks kõiki teisi stressi allikaid ka vähendada, misläbi suureneks õppimisvõime ja IQ paljudel noortel. NB! See on väga tüüpiline eksimus. Näiteks uimastite legaliseerimist puudutavas väitluses ütleb keegi - aga alkohol on ju ka meelemürk ja alkohol on lubatud. See, et alkohol on lubatud ei põhjenda, et uimastid peaksid olema lubatud. Pigem tuleks rahvatervise huvides kõik meelemürgid ära keelata.

Teine argumendiliin, mis kandis nime "Udu" oli filosoofiliselt sisukas ja huvitav, kuid kannatas faktipuuduse all. Jah-pool väitis, et füüs. kar. keelamine kaotaks halli ala koduvägivalla määratlemisel ja looks selguse - igasugune negatiivsete närviimpulsside tekitamine kompimismeele kaudu on keelatud. Ei-poole seisukoht oli, et ei ole mõistlik lauspeksmist ja tutistamist ühe ja sama kategooria alla kokku paigutada ning see pigem suurendab halli ala. Lisaks toodi välja, et seaduse täitmist oleks keeruline kontrollida. NB! Vaadake palun postimees.ee väitlust, kus on toodud ära nii ÜRO definitsioon füüsilisele karistamisele kui ka ministeeriumi seisukoht seaduse täitmise kontrollimise osas.

Ei-poole esimene argumendiliin rääkis sellest, et vaja on muuta vanemate suhtumist baastasemel, jõuda probleemi tuumani. Ainult füüs. kar. ärakeelamisega ei saavutata positiivset tulemust. Jah-pool võttis sõnasabast ning vastas, et järelikult ei-pool nõustub mitte-vägivaldsete kasvatusmeetodite olulisusega ning füüs. kar. tuleks seega ära keelata. Ei-pool käitus väga õigesti ning rõhutas kõikides kõnedes, et põhiline on siiski minna probleemi juurteni ning ainult füüs. kar. ärakeelamine üksinda ei anna soovitud tulemust.

Ei-poole teine argumendiliin, mis rääkis riigi rollist laste kasvatamisel, oli sisuliselt põnev, aga formaalselt jäi kahjuks vähe väljaarendatuks. Mitmes kõnes jäi antud teemale ainult mõnikümmend sekundit kõne lõpust. Ei-pool väitis, et riik peab jätma vanematele vabad käed laste kasvatamisel, kuni see ei riku laste inimõiguseid. Ühtlasi tagab see mitmekesiste kasvatusviiside leviku ühiskonnas. Jah-poole vastus tuli kõneaja piires alles Sanna kõnest, kes rõhutas, et riigi põhiline roll oleks vanemaid harida läbi koolituste. Mõttena on see hea, kuid ei lükka ümber ei-poole ideed. NB! See on ümberlükkamisel oluline - argument ja ümberlüke peavad olema vastastikku välistavad. Antud juhul oleks ei-poolel lihtne öelda: "Nõustume - riigi poolne vanemate koolitus on tähtis, kuid see on võimalik ka hetkel, kui karistamine on lubatud. Need kaks asja ei väliste teineteist."

Individuaalsetest kõnedest meeldis mulle seekord enim Sanna kõne, kus olid ühendatud asjalik sisu, selgelt jälgitav struktuur ja meeldiv esitlus. Kui millegi üle viriseda, siis oli kõnes ebasannalikult vähe näiteid.