Väitlusklubi igal teisipäeval 16:00 - 18:00 ruumis D12. Kõik huvilised alati oodatud!

08 november, 2022

Snäkkidega stressi vastu? Pigem vist mitte...

Kõige haaravamad väitlused juhtuvad sageli siis, kui satub väga aktuaalne teema. Kunagi ammu, Lahesõja puhkemise eelõhtul, korraldasime Tallinnas, Õpetajate majas väitluse teemal, kas lääneriigid peaksid Iraaki ründama. Ruum oli puupüsti inimesi täis, kohal olid meediaväljaanded. 

RaM väitlusklubis päris nii suurt murdmist ei toimunud, aga kahe väitluse jagu klubilisi oli kohal ja väitlemiseks pakuti välja neli erinevat teemat:

  • Valitsus soovib autod teha illegaalseks. Infoslaid oli ka selle kohta.
  • Valitsus direktorina lubaks koridoris süüa snäkke.
  • Valitsus väidab, et eksisteerib ainult minevik.
  • Valitsus usub, et kes ei tea minevikku, sellel puudub tulevik.
Välja valiti rasvaselt märgitud teemad ning alljärgnev analüüs käib esimesel teemal toimunud väitluse kohta. Teema taust oli see, et samal päeval oli üks klubilistest saanud direktorilt noomida koridoris snäkkide söömise teemal. Ta tahtis aru saada, kas tal on piisavalt sisulist argumentatsiooni, et direktorile vastata. 

Väitlus tuli tehniliselt korralik. Auke ei olnud, kogu lauda tulnud materjal sai analüüsitud. Maksimaalsest tulemusest jäi puudu materjali tiheduse mõttes. Ideaalis järgib väitlus liivakellale vastupidist kuju. Esimestes kõnedes tuleb 2/3 materjali lauda. Teised kõned laiendavad, täiendavad, analüüsivad. Kolmandad kõned võtavad uuesti kokku. Seekord laiendamise efekt jäi pigem ära ning teistes kõnedes väitlusele enam uut kvaliteeti juurde ei tulnud. Väideldi olemasolevat materjali.

Peamisteks argumendiliinideks kujunesid toitumisharjumused, söömise vajaduse ning sellele kuluva aja tasakaal ning koolimaja heakord. Kui kahte viimast argumendiliini võib pidada mõneti tehniliseks, siis esimene oli väga sisuline. Jaatus, kes toetas snäkkide söömist koridorides, tõi välja toidu, eriti magusa toidu, stressi leevendavat ja aju tööd toetavat toimet, mis enne pingelist tundi või kontrolltööd on oluline. Sellega võitis jaatus lühiajalise perspektiivi, sest eitusel ei olnud siin tugevat sisulist vastust. Prooviti kord sellega, et söömine ja töö tegemine korraga hajutab fookust kui ka sellega, et emotsionaalne toitumine tekitab ülekaalulisust, aga läbivat tiimijoont välja ei kujunenud. Eitus rõhus selle asemel pikale vaatele ning rääkis, et kui kooli ajal kujundada välja valed toitumisharjumused, siis negatiivne tervisemõju avaldub pikema aja jooksul pärast kooli. Lihtsamata sõnadega - kui iga kord pingelises olukorras haarad magusa järele, siis see harjumus maksab ühel hetkel tervise halvenemisega kätte. Eitus toetas oma seisukohta rohkete näidetega selle kohta, kuidas meie koolis tehakse tööd õigete toitumisharjumuste väljakujundamiseks. Sellele polnud omakorda jaatusel selget vastust. Kui nüüd kohtuniku positsioonist natuke tõlgendada, siis võiks ilmselt öelda, et arvestades kooli peamist eesmärki (toetada maailma mõtestamist, valmistada noori ette ülejäänud eluks, anda selleks vajalikke oskuseid, suhteid, teadmisi ja harjumusi), on pikaajaline perspektiiv ilmselt olulisem ning sellest tulenevalt eituse argumendid kaalukamad. Ideaalis oleks seda kaaluvat analüüsi muidugi tahtnud kuulda väitlejatelt endilt.

Järgmises klubis saame siis teada, kas väitluses kerkinud argumendid läksid hiljem ka tegelikus koolielus kasutusse!


04 oktoober, 2022

Matemaatika on keel, milles jumal kirjutas universumi

 

Pealkirjas olevat mõtet on tihti omistatud Galileo Galileile, kuigi tegelikkuses ta ilmselt midagi sellist ei kirjutanud. Siiski, paljud teised teadlased on sõnu "jumal" ja "teadus" samas lauses kasutanud ning mitte ilmtingimata vastanduvalt. Näiteks üks meie aja tuntumaid füüsikuid Dr. Michio Kaku on öelnud: "The mind of God we believe is cosmic music, the music of strings resonating through 11 dimensional hyperspace. That is the mind of God.

Meie tänase väitlusklubi BP väitlus toimus teemal "VU, et teadus on viies maailmareligioon", aga seda tänu juhuslikult koridoris õppinud kaasõpilastele. Alustasime nimelt kolme teemaga, lisaks juba nimetatule olid valikus ka "Valitsus jätaks monumendid sinna, kuhu nad paigaldati." ja "Valitsus usub, et me elaksime paremas maailmas, kui kõik inimesed planeedil räägiksid ühte ühist keelt." Pärast hääletamist selgus, et iga teema poolt oli kolm kohalolevat väitlejat ja kuna Margo ei olnud nõus oma otsustava häälega patiseisu lahendama, tuli minna konsulteerima oraakliga. Oraakliks osutusid esimesed kaks kaasõpilast, kes meile väitlusruumist välja astudes vastu juhtusid ning kuna nad mõlemad ühest suust ütlesid "kaks" (ok, ok, alguses üks neist ütles "neli", kui palusin öelda ühe numbri ühest kolmeni), siis number kaks see pidigi olema ning selle numbri taga peitus teaduse ja religiooni suhet uuriv teema.

Mõned klubi liikmed ehmatasid teema peale esialgu ära, aga põhjust selleks polnud, sest veerand tundi hiljem leidis aset sisuline, huvitav ja teemakohane väitlus.

Peaministri rollist tegi Sander korraliku avangu kolme argumendi ja hästi struktureeritud kõnega. Väitluse raami ununemine oli küll BP formaadi mõttes oluline rolli mittetäitmine, aga see oli vist Sanderil ka esimene või teine kord elus BP formaati väidelda ning kindlasti esimene kord peaministri rollist. Argumentide sisu osas oli 1. valitsus oma kaasuse õigesti sihtinud, tuues välja teaduse ja religiooni olemuslikke sarnasusi (mõlemad annavad käitumisjuhiseid paremini elamiseks, mõlemad on oma järgijate jaoks pühendunud elamise viis ning mõlemad toetuvad õpetajatele, kes vastavat maailma mõtestamise viisi edasi kannavad). Ühe näitena tõi Sander välja, et noorteadlastel on sageli raske oma tulemustega mõjule pääseda, kuigi nende töö kvaliteet võib olla väga kõrge, sest usk vanematesse  ja tuntumatesse teadlastesse on suurem.

Opositsioon tegi loogilise vastukäigu ning asus näitama, kuidas teaduse ja religiooni alustes on olemuslik erinevus (üks toetub usule, teine korratavale katsele) ning seetõttu ei saa teadust kuidagi religioonide hulka arvata. Op liider Sten võttis oma kanda veidi seda rolli, mille valitsus oli õhku jätnud, ning raamistas väitlust omalt poolt definitsiooniga. Kõne jätkus mõne teravmeelse ümberlükkega. Stiilinäide: "Õpetajate olemasolu teaduses ja religioonis ei näita veel, et nad on sarnased. Õpetajaid on väga palju. Mu isa on minu jaoks õpetaja. Mu autokoolis on mul õpetaja. See ei tee autokooli veel maailmareligiooniks." Selgelt struktureeritud, hea rollitäitmisega ja põhjaliku analüüsiga kõne, kus näiteid tuli muuhulgas ka uuest testamendist. Seejuures ei eitanud Sten täielikult, et on inimesi, kes mõttelaiskusest teadusesse usuvad või teadlasi ülistavad, aga ta lükkas need kõrvale väikese ja väheolulise grupina.

Asepeaministrina pakkus head analüüsi Henrik. Stenile vastates tõi ta välja, et kaugeltki mitte kogu teadus ei toetu korratavale eksperimendile, vaid väga palju on puhtalt teoreetilist ja arvutuslikku teadust (näiteks oli Hawkingi kiirgus), mida me ometi usume tõese olevat. Kahjuks läksid mõned vastused märgist mööda (näiteks looduse ülimuslikkus, mille Arne järgmises kõnes ilusti ära seletas, et ülistamine ja ülimuslikkus on kaks erinevat mõistet) ning teistes vastustes ei läinud valitsus piisavalt kaugele usu olulise koha näitamisega teaduses. Tundus, et mõte oli valitsusel õige ning ühte head strateegiat (näidata, et opositsiooni kirjeldatud teaduse ideaal ei kirjelda adekvaatselt selle tegelikku rolli tänases ühiskonnas) aimati, aga täielikult välja mängida ei suudetud.

Opositsiooni aseliidrile Arnele oli jäänud esimeses lauapooles rohkem vormistav roll, kuid Arne tegi muidugi palju enamat. Ta selgitas, et teaduse tegija ei pea uskuma millegi uue avastamisse, ta satub selle peale uurimise käigus ja kinnitab seda katseliselt. Sama mõte oli läbiv ka mujal tema kõnes. Otse tsiteerides: "Pattu tehes mõni inimene tunneb ennast halvasti ja teine ei tunne, aga füüsilist vigastust tunnevad kõik." Arne kandis esimese opositsiooni teamline'i rahulikult lõpuni, näidates veelkord, kuidas religiooni aluseks on usk, teaduse aluseks tõestatud faktid ning sellest lähtealusest järeldub kahe distsipliini põhimõtteline erinevus.

Teises lauapooles võttis valitsuse teatepulga Erko, kes kohe kõne alguses tegi selge laienduse öeldes, et see, mis religioonis on uskumused on sama, mis teaduses on uuringud. Kui 1. valitsus vaatles ainult usu rolli teaduses, siis teine valitsus tõi sinna kõrvale tõsikindla teadmise rolli religioonis. Erko selgitas ilusti, kuidas religioonis on olemas faktid - jumala sõna ehk pühakirjade alustekstid. Ta tõi näiteid maailmareligioonide pühakirjadest ning sellest, kuidas nendes kirja pandu on religioosse argumenteeritud arutelu tõsikindlaks aluseks. Teadlane peab suutma oma seisukohti tõestada uuringutega samamoodi, nagu usuvend peab suutma oma seisukohtades tugineda pühakirjas öeldule. Kõnetehniliselt oli Erkol suve roostet veel veidi peal, seetõttu jäi kõne lühemaks ja täiendavat argumentatsiooni peale ülalkirjeldatud põhiseisukoha ei tulnud.

Teisest opist alustas Karl ja tegi samuti korraliku laienduse öeldes, et kui me loeme teaduse viiendaks maailmareligiooniks, siis rikume me sellega ära nii teaduse kui religiooni. See kaksikloogika oli opositsiooni teise lauapoole kaasuse alus. Teadus saab rikutud, sest kui teadlased kuulutada pühakuteks, ajab see nad omavahel konflikti ja tekitab teadusharude vahele võistluse tõe monopoli pärast, mida seal praegu on vähem. Religioon saab rikutud, sest ... jah, ega ma päris täpselt sellest mehhanismist aru ei saanudki, mida Karl selgitas. Kuidagi satuvad religioossed inimesed faktide vähesuse tõttu tagakiusamise ohvriks. Oluline oli, et teine valitsus siiski sai aru ja vastas sellele järgmises kõnes. Nimetatud kahele argumendile lisas Karl veel ümberlükkeid, millest peamine oli, et uuringu mõte on tõestada, aga uskumus religioonis ei tõesta, vaid loob paremat maailma. Faktid teaduses kirjeldavad looduse objektiivset toimimist. Religioosne õpetus on õpetajatele pähe tulnud tarkus, kuidas suunata inimesi paremale elule. Erinevad asjad. Soliidne kõne.

Siinkohal tegime väitlusesse pausi, et kuulata vaibakõnesid. See on küll rohkem USA parli traditsioon, aga kuna Mia Kaisa jõudis klubisse just siis, kui väitlus oli algamas, siis kasutasime tema nutikust just vaibakõne vormis. Esimene minut kulus Mial enesekindluse leidmiseks, aga kui see oli käes, kuulsime korraliku analüüsivat kõnet selle kohta, miks tema jaoks on opositsioon teinud väitluses paremat tööd. Argumendiliinide kaalumine, näited. Hea kõne Mialt teine klubi järjest. Paar annust usku oma mõtlemisvõimesse tuleb veel leida, siis on ta pidurdamatu.

Pakkusin vaibakõne võimalust ka Jennale, kes oma elu esimeses väitlusklubis sattus kohe BP väitlusesse (ta valmistus koos 2. valitsusega), aga kuna ta oli kogu väitlust jälginud erapoolikult (ja, olgem ausad, kuna see oli ta esimene klubi), siis ta viisakalt loobus seekord vaibakõne võimalusest.

Tagasi väitluskõnede juurde. Valitsuse kokkuvõttev tuli Katariinalt, kes ei väsi üllatamast. Endast mitu klassi vanemate õpilastega koos väideldes tegi ta taaskord väga sisutiheda kõne. Ilusti oma laiendust hoides (ehk vaadates nii usku teaduses kui teadmist religioonis) tegi ta kokkuvõtted valitsuse positsioonist, aga ümberlüketena pakkus ka täiendavat analüüsi. Näiteks tõi ta välja, et teadlased usuvad teaduslikku meetodisse täpselt samamoodi, nagu pühad isad usuvad jumala sõnasse. Või siis see, et tavalised inimesed elavad kas teaduse või religiooni õpetuse järgi, usu alusel, kumbagi kontrollimata. Katariina lõpetas ilusa mõttega sellest, kuidas suure avastuse teinud teadlast on ülistatud sarnaselt pühakutega religioonis ja selles pole midagi halba, pigem on see igati teenitud tunnustus, sest nad on muutnud väga paljude elu paremaks.

Viimase sõna sai väitluses Ramon, kes tahtis alguses veidi ootamatult hakata väitluse raami painutama, justkui käiks väitlus selle üle, kas teadus tuleks mingil moel seadustega kuulutada viiendaks maailmareligiooniks. Teisi sõnu hakkas justkui kusagilt viirastuma plaan väitluses, mida siiani oli väideldud väärtuskaasustega. Ramonil on muidugi õigus selles osas, et BP väitlus, kus valitsus ei too plaani, on üsna ebakonventsionaalne. Kuid kuna just sellisena 1. valitsus selle väitluse püsti pani ja kõik ülejäänud tiimid sellega kaasa mängisid, siis op whipina seda pöörama asuda on natuke liiga 13. tund. Midagi muud hullu sellest muidugi ei juhtunud, kui et Ramon veidi kõneaega kulutas. Ülejäänud kõnes tõestas ta, kuidas teadus ja religioon saavad ja peaksidki eksisteerima kõrvuti, aga mitte sama pulga peal. Nende võrdustamine tooks mõlemale kahju, aga kasusid ei kaasneks. Teadlane võib olla kristlane, teda ei peaks sundima valima, kumba usku ta on. Ainus, mis seekord opositsiooni lõpukõnes veidi ununes, oli kogu oma lauapoolt kokkuvõttev roll. Teise opositsiooni mõtted said kenasti kokku võetud, aga opositsiooni tervik loogika oleks mahtunud veel sellesse viimasesse minutisse, mis praegu kasutamata jäi.

Kuis siis jääb? Tunnustus kõikidele keeruka teema hästi ära väitlemise eest. Opositsioon hoidis oma argumentatsiooni liine hästi, eriti esimene opositsioon. Valitsustel olid selged võimalused ja osad neist oma kasuks ka mängiti, kuid üksjagu jäi kasutamata potentsiaali. Kas siis seetõttu, et kõik mehhanismi selgitused ei õnnestunud või et kõik kõned ei tulnud nii sisutihedad, kui iga väitleja hinges alati soovib. Seda, kas teadus on tänases tegelikkuses muutunud viiendaks maailmareligiooniks või suudab oma ühiskonnas keskseks muutunud rollis mitte saada usu küsimuseks, vaid jääda truuks teadusliku meetodi empiirilistele ideaalidele, ei oska RaM väitlusklubi muidugi lõpuni öelda. Me lihtsalt tegime sel teemal head väitlust ja saime kõik koos paremateks mõtlejateks ja kõnelejateks.

Argumendi kaarti ei jaksanud seekord teha. Flow on siin.




28 september, 2022

Mis juhtuks, kui lastevanemad õpiks väitlema?

 



Kui väitlusoskuseid õpivad nii noored kui nende vanemad, paranevad nendevahelised suhted. Väitlus õpetab struktuurselt mõtlema, tähelepanelikult kuulama ja rahulikult rääkima. Kõik need on olulised oskused, et arvamuskonflikte rahumeelselt lahendada ja häid suhteid hoida. Cronin (1990) leidis USA ülikoolide tudengeid küsitledes, et 74% kinnitas oma suhtlemisoskuste paranemist väitlusõpetuses osalemise tulemusena. Williams et al. (2001) and Littlefield (2001) leidsid 286 tudengi ja 193 keskkooliõpilase küsitlemise tulemusel, et suhtlemisoskuste paranemist peeti kõige põhilisemaks väitlustegevuses osalemise kasuks.

Väitlusoskused ei võta ära võimupositsiooni ja ei muuda iseloomu. Kui oma võimupositsioonilt otsuseid tegeval vanemal või õpetajal on lisaks olemas ka väitlusoskused, võib see olukorda teha hullemaks, mitte paremaks. Noorte väitlusoskused pigem veidi tasandavad mänguvälja.

Selliseid argumente sai eile väitlusklubis kuulda. Rahvast oli hõredalt, sest haigus on paljud rivist maha võtnud. Nendega, kes erinevatele ringlevatele viirustele vastu on pidanud, tegime start-stop väitlust. Alguses soojenduseks kuulasime küll ära ka ühe kõne, kuidas matemaatiliselt tõestati, et maa on lapik :)

Start-stop väitlus tähendab, et pärast iga kõnet võtame aja maha ja analüüsime argumente, nende mehhanisme, tõestusmaterjali ja leiame parimad vastused. Seejärel paneme aja käima tagasi, keegi reaalselt peab järgmise kõne ühiselt ettevalmistatud materjali pinnalt ning siis peatame taaskord aja ja arutame. Samal ajal valmib ka kirjalik argumendikaart (vt postituse lõpus). Harjutus on hea, sest aitab aeglasemal tempol läbi teha ja visuaalselt vaadelda seda mõtte- ja analüüsiprotsessi, mis tavalisel väitlusel peab juhtuma reaalajas. 

Emadele-isadele ja õpetajatele väitlusoskuste õpetamisest rääkisime sellepärast, et RaM Koolis hetkel sellise kursuse loomise võimalus on. Kas kursust luua või mitte, see on järgmise paari nädala otsus ning kõik eile klubis loodud argumendid on otsuse oluliseks aluseks.

Alltoodud argumendikaardi lugemist hõlbustab teadmine väitluse raamist:
Def - väitlusoskused on argumendiõpetus, struktuurne kuulamine, kõneõpetus
Krit - meie kooli kogukonna otsuste kvaliteet
Plaan -  Lastevanemate Kooli kaudu pakkuda kõikidele meie kooli kogukonna õpetajatele ja lastevanematele tasulisi väitlusoskuste kursuseid mahus 1 kord nädalas 2 perioodi jooksul.
Koormis - kasud ületavad kahjusid

Argumendikaartide tegemiseks kasutame tarkvara https://www.rationaleonline.com/. Eilse väitluse argumendikaart (kliki suurendamiseks kaardil):



21 september, 2022

Valitsus ei taha 200-aastast inimest


RaM väitlusklubi selle hooaja teisel kohtumisel oli meil juba ka paar uut huvilist, kes vastavalt väitluse õppimise heale tavale said oma esimese väitlusena maha pidada õhupalliväitluse.

Soojaks tegime ennast teemal “Jalgratastele tuleks kergliiklusteedel kehtestada kiiruspiirangud". Kolme-minutilises kõnes ei tohtinud korrata ühtegi varem samal teemal kõnelenud klubilise mõtet, samuti pidi iga 20 sekundi järel vastama segavatele küsimustele. Kuulda sai päris head ad hoc analüüsi jalgrataste olemuse ja evolutsiooni, liikluskultuuri ja riskifaktorite kohta.

Kuna Eesti väitluskalendris on esimese turniirina kirjas 29.-30. oktoobril BP algajate turniir, siis pühkisime tolmu BP formaadi teadmistelt. Pärast lühikest meeldetuletust, mida tähendavad OG, PM, noa andmine, laiendus jms, oli 15 minutit aega, et valmistuda tänaseks põhiteemaks "Valitsus ei taha 200-aastast inimest." Maailmas, eriti USAs ja eriti ränioru varakate rahastamisel, käib palju uurimistööd inimese eluea pikendamise osas ning viimastel aastatel on tehtud üsna märkimisväärseid avastusi (nt võimaluse kohta RNA abil telomeere pikendada).

Esimene valitsus pani alguses paika hea raami (bioloogilisest inimesest jääb 200 aastaga vähe järgi ja planeedi ressursid saavad veel kiiremini otsa), mis jäi väitluse kulgu mõjutama lõpuni. Esimene opositsioon pakkus tihedat konkurentsi ja rõhus kultuuri kestmisele, esmasest allikast pärit ajalooteadmiste olulisusele ning erakordsete inimeste praegusest mitu korda suurematele saavutustele, kui nende elu kestaks kauem. Opositsiooni aseliidri rollis tegi suurepärast tööd kõikidest mitu aastat noorem Katarina, keda oli supersuur rõõm sel õppeaastal esimest korda jälle väitlusklubis näha. Kahjuks rauges esimese opositsiooni hoog täiesti teises lauapooles ja kahe peale kokku pakuti vist üks vahemärkus. Esimene valitsus seevastu püsis aktiivsena väitluse lõpuni ja seisis püsti pea sama palju kui istus. Teine valitsus laiendas tasakaaluga, rääkides nii inimese vaimsest tasakaalust (õigemini selle puudumisest, kui su elu kestab 200 aastat) ning ka keskkonna tasakaalust välja viimisest, aga probleeme oli teamlinega ja whip jättis mitmeid olulisi opositsiooni seisukohti oma võrdlevas analüüsis mainimata. BP mingis mõttes kõige keerulisemas, teise opositsiooni rollis ironmanis Sten. Ta tegi oma esimeses kõnes väga hea laienduse (OO erakordsete inimeste asemel vaatas ta kõiki tavalisi inimesi, nii ülikogenud töötajatena kui ka 4- ja 5-põlvkonnaliste perekondadena), ning säras väitluse kõige sisutihedamate kõnedega. Retoorilise kõnemeisterlikkuse osas ta siiski päris Ramoni tasemele täna ei tõusnud. 

Ah jaa, Economisti aastakäik on nüüd D12 ruumis ja see täieneb jooksvalt. Otsi tuttava logoga lugemisvara ruumi aknapoolsest esimesest nurgast, alumiselt riiulilt. 

13 september, 2022

Jüri Arrak, Villu Tamme ja tehisintellekti poolt loodud maalid

2022/2023 hooaja esimene väitlusklubi on toimunud. Seekord veel uusi liitujaid ei olnud (ametlikult alustavad huviringid tegevust vist oktoobrist), aga kuna meil kõigil häälepaelad kibelesid, siis saime vanade olijatega kokku ja tegime head väitlust.

Alustuseks väike 1:1 soojendus teemal "Valitsus oleks pigem tavaline inimene kui superstaar." ja siis asusime tänase põhiteema kallale, milleks oli ... (trummipõrin) ... "Valitsus keelaks inimestel avaldada oma nime all loomingulisi töid, mille tegelikult valmistas AI."



Arutasime natuke, miks teema hetkel aktuaalne on, mis on peamised vastuolud ja millist väitlust teema eeldab. Seejärel väike prep ja kütsime ajud kuumaks. 

Argumendituld lendas ikka korralikult. Ma proovisin eelmisel nädalal teemat oma FB seinal ka käima tõmmata, aga ei läinud väga. Reageerijaid oli vähe ja nendestki pooled panid teemast mööda. Küllap siis on paljud veel seda meelt, et AI on ära võtnud kassapidajate töökohad ja järgmisena saab ehk auto- ja bussijuhtidega ühele poole, aga et nende kirjutavad, joonistavad ja disainivad tööd on turvalises kohas. Hah! :) Sisuline arutelu tekkis seal ainult meie oma väitlusklubi vilistlase Joosepiga.  Kudos talle!

Olgu sellega, kuidas on, aga täna said RaMikad teemaga hakkama lippude lehvides. Panen siia lõppu kiire argumendikaardi ka. Siin kõike (näiteks TMi) kindlasti ei ole, sest ma üritasin väitlust üles kirjutada kahes ruumis korraga ja mu kognitiivse superpositsiooni võimed jätavad veel soovida. Et mis värk Jüri ja Villuga oli? Ühes väitlusruumis oli korralik analüüs mõlemalt poolelt, et kuidas Jüri Arrak ennast tunda võiks ja kuidas käituda, kui AI-ga maalimine ja nende maalide oma nime alt avaldamine massiliseks muutuks. Teises ruumis tegi Ramon argumendi selle kohta, miks AI ei suuda kunsti kaudu ühiskondlikku valu kunagi kommunikeerida (sest see lihtsalt ei koge valu) nii, nagu Villu Tamme seda tegi ning seega kui me lubame inimestel avaldada oma nime alt AI kunsti, siis me kaotame sellega ära kogu kunsti mõtte.

Lahe oli see, et samal päeval oli AI ja maalide teema olnud päris mitmetel väitlejatel (vist kunstiõpetuses) käsitlemisel ja nad olid ise proovinud AI-ga maalimist. Seega olid hästi kogemuspõhiselt teemaga kursis, mitte lihtsalt teadlikud.

Teema kohta lugemist mujalt https://theconversation.com/could-intelligent-machines-of-the-future-own-the-rights-to-their-own-creations-86005

Meie argumendikaart (kliki lugemiseks):




12 september, 2022

Väitlusklubi alustab 2022/2023 õppeaastat!

Ükskõik, kas oled uus huviline või vana väitlusproff, RaM väitlusklubi ootab Sind juba teisipäeval, 13. septembril kell 16. Kes pole suvi läbi korralikult väidelda saanud, saab häälepaeltelt roostet maha lükata ning väitlust teha. Kes tahab teada, mis ja milleks on väitlusklubi, saab vaadata, kuulata ja küsida. Soovi korral ka juba veidi harjutada. Lõpetame kell 18. Uksed on avatud!