Seekordne väitlustund, sel aastal kolmas, algas klassikalise klassikaosega - arvestanud olin ühega, seal oli tund, siis anti mulle teine ning ka seal toimus miskit lärmakat ning rahulduma pidime lõpuks pisema, aga selle võrra hubasema Aedu inglise keele klassiga.
Ükski normaalne inimene ei funktsioneeri peale kella nelja neljapäeval oma täiel võimsusel ilma mingi sisendita, seekord hoolitsesin selle eest mina - kaasa oli ostetud veidi Nurri šokolaadi, lisaks veel vahvleid ja rosinaid ning tundus, et keegi ei uskunud, et need olid soetatud puhtsüdamlikust hoolitsusest. Aga olid ju!
Selleks tunniks oli mul eesmärke mitmeid. Ma soovisin esiteks, et me saaksime üksteisega veel paremini tuttavaks ning areneks suurem grupitunne, teiseks arendada tekstist arusaamise ning selle tõlgendamise oskust, kolmandaks suurendada arusaama demokraatia nõrkustest ja probleemidest tänapäeval ning viimasena anda ülevaade vastuargumendi koostamisest.
Esimeseks ülesandeks oli leida 150 asja, mida saab teha sirbiga, grupi peale. Loomulikult lokkas loovus - Sirpi saab näiteks põletada ning seda enda naha vastu hõõruda, samas kui sirbiga on võimalik selga sügada ning sellega amputeerida. Oodatust 5 minutit varem saime valmis ning, geniaalsed nagu need õpilased tänapäeval on, lisasime viis tükki suisa juurde. Tublidusepunktid saab Margareth, kes küll hiljaks jäi, kuid suutis püsti olles klassi ees viis tükki järjest välja mõelda.
Siis saabus teine ülesanne, mille eesmärk ei olnud mitte ainult hallollust kiiremini tööle panna, vaid ka panna meid kõiki aru saama, kui palju meis tegelikult ühist on. No tõesti - kas me kõik oleme lennanud lennukiga, omame telefoni ning ka sureme lõpuks? Kuigi esimesena said kuuekümne erineva sarnasuse kirjapanekuga hakkama Valged roosid, siis kiitustväärt on tegelikult ka Punased roosid, kelle tekitatud süsteemi pettev trikk pani naeratama.
Loomulikult ei saanud terve väitlusklubi koosviibimine nõnda positiivsetes toonides mööduda - ma kohe
pidin sisse tooma mitmeleheküljelised Sirbi artiklid. Peateemaks oli Eesti poliitika ning selle kitsaskohad. Artikleid oli mitmepalgelisi ning teemad varieerusid valimisprogrammidest Eesti reginaalpoliitikani. Ma nägin palju imelist - inimesed, kelle tee algas alles sel aastal gümnaasiumis, näiteks Sarah või Eliisa või Madis, said endile esitatud ülesannetega hakkama uskumatult hästi - hoolimata sellest, et teemad olid keerulised, leiti üles tekstidest peamine idee, uued teadmised ning küsiti ka mõisteid, mille tähendustes ei oldud päris kindlad.
Mis on näiteks dotatsioon, metodoloogia, status quo, võimuvertikaal, peoretoorika - kas sina tead?
Mul on alati suur idee, kui suudetakse sisuline meisterlikkus ühendada vormilise täiusega. Sellele said kõige lähemale seekord Mati ning Luise, kellelt võiks õppida näiteks oskust erinevate süsteemide vahel seoseid luua ning tekitada kuulajas tunne, nagu oleksid just
nemad eksperdid, keda mitte kuulata oleks patt. Uustulnukate aumärgi ja pai saab seekord Eliisa, kes nõudliku situatsiooniga hästi toime tuli ning paistis silma hea sõnakasutusega.
Argumendiõpetusega tegelesime eelmisel korral - saime teada, kuidas seda koostada ning milline on selle struktuur. Sellel korral tegelesime vastuargumentidega - mul oli valmis valmistatud säärane argument:
Poliitilisi otsuseid peaksid vastu võtma eksperdid, kuna nemad tunnevad enda ala paremini ning seega teevad asjatundlikumaid otsuseid. Näiteks oleks hiljutine uue elektrijaama Narva külje alla ehitamise draama ära jäänud, kui otsuseid ei oleks teinud poliitilistest jõududest kallutatud isikud, vaid just selle ala eksperdid.
Eeldused on argumentide juures ühed kohutavalt ilusad asjad - neid leidma õppides, neid enda heaks kasutada osates on võimalik imesid korda saata. Näiteks selle argumendi eeldused olid klassi tahvlil umbestäpselt sellised:
- Eksperdid tunnevad enda ala paremini.
- Poliitilisi otsuseid ei võta hetkel vastu eksperdid.
- Eksperdid ei ole kallutatud, vaid täiesti objektiivsed.
Neid kasutades said väga-väga hea vastuargumendiga hakkama punased roosid, öeldes, et eksperdid võivad küll enda erialast lähtudes hea otsuse teha, kuid üldisemat plaani vaadates ei ole see otsus nähtavasti parim, kuna ei võta vaatluse alla kõiki ühiskonna aspekte. Sellele lisandus ka särav näide (aitäh, Madis!). Valged roosid proovisid vastanduda, tulles välja hoopis eitusele uue argumendiga - nimelt ei ole ekspertide näol tegemist nähtavasti valitud isikutega, seega ei oleks tegemist demokraatiaga. Nagu me ka tunnis arutasime, on tegemist küll eraldiseisvalt tugeva argumendiga, kuid mitte vastuargumendiga.
Tänased õppetunnid:
- Kasuta kõnekunsti kõikjal!
- Vastuargumente välja mõeldes alusta argumendi eeldustest!
- Mingit teksti või sõna analüüsides ürita see enda jaoks üksipulgi pisimateks elementideks lahti võtta!
