STOPP&MINE!

Avan väitlusloori (no pun intended) ka nendele, kes siis seal ei olnud, kui ma tegelesin uute ja roheliste väitlejatega, samas kui Margo tegeles preppimisega KKMV jaoks. Skeem oli klassikaline - alguses väike väitlusolemuse jutt (mis on argument, miks väidelda, mis on väitluse eripära, milline on üks ilus väitlus jne), siis andisin ma paaride peale teemad, mida lahendati, kusjuures üks oli poolt teine vastu.

Üks nendest teemadest oli näiteks "Õpilased peaksid saama õiguse hinnata õpetajaid." Kui mul veel mõni välgataks... :)

Point oli selles, et nad põhimõtteliselt ESIMEST KORDA väitlesid, aga ma nägin seal nii palju ilu. Üritasin jõudumööda tagasisidet ka anda. Meie süsteem oli "Stop&Go", mis tähendab, et poole kõne pealt võisin ma katkestada, kui nägin miskit, mida annaks kohe parandada.

Peale seda harjutust liikusime me tõsisema äri juurde, mis tähendab, et nad said teha tiimid ning väidelda teema üle "

Pealekasv ja natsid

Mõtlesin, et annaksin väikese ülevaate ja emotsioonid tänasest näidisväitlusest, mille mina, Oliver, Robin, Karl, Hannus ja Brent RaMi auditooriumis tegime.

Teema: Vaenule õhutavad avalikud esinemised peaksid olema lubatud.


Väitluse eesmärk oli näidata 9ndatele klassidele, et mis imeloom see väitlus siiski on ja sellega, ma usun, saime väga hästi hakkama.

Jah-poole esindajad (Hannus, Brent, Oliver = Margoment) tõid väitlusesse kaks argumenti, mis minu ja kõikide kuulajate rõõmuks (kindlasti Margo ka) püsisid väitluse lõpuni üsna samas liinis. Need oleks:

1) SÕNAVABADUS. Igal kodanikul peab olema õigus eneseväljenduseks ja oma arvamuste esindusteks. Kui need on halvad ideed, siis rahvas nendest niikuinii vaimustusse ei satu, kui on head ideed, siis on õigus neil leida pooldajaid, isegi, kui säärased ideed mõnele inimgrupile kahjustavad on.

2) TABU JÕUD. Võttes ära sellise loori või tabu riiklikult ära mingitelt arvamustelt, vähendame selle jõudu. Sarnast argumenti on kasutatud näiteks svastika avaliku lubamise puhul - kui inimesed seda rohkem näevad, harjuvad ära - see on põhiline point.

Vabandust, ma ei jõua täna pikalt argumentide arengu kallal kaagutada, liigun vormilise arvamuse juurde. Minu meelest oli hea väitlus, argumendid arenesid ja kõned olid ka mõnusalt sisukad, kuid siiski meelt lahutavad, s.t et ei jäädud liiga kuivaks. Anni andis meile kõnelemise kohta veidi tagasisidet ka, et millised kõnelejad me tema arvates oleme. Seda oli päris huvitav kuulata, näiteks Oliveri kohta ütles ta seda, et võrreldes eelmise näidisväitlusega aasta tagasi on Oliver muutunud palju julgemaks ning enesekindlamaks. Brendi kohta mainiti ära, et kuigi ka tema koos oma tiimmate'dega on veidi Arroganto, siis on kõige viisakam, just nagu inglise erakooli kasvandik, alati viks ja viisakas. :)

Anni pärast rääkis ka kõigile meile, kuidas õpilased väitlusest ülisillas olid, ka ühiskonnaõpetuses teema üle väidelnud ning juba tunni aja pärast kuulsin kolmelt inimeselt, et ka nemad on väitlusklubi järgmine kord külastamas, kolm inimest samast klassist olid juba eelmine kord kohal ja tegid superhea töö, ma coachisin neid.

Ristküsitlus - Hannus (JAH) küsitleb Karli (EI)

Robin mõttepausil (EI)

Jah-pool täies koosseisus. Brent keskel, Hannus ja Oliver ümber.

Ei-pool enne kolmandat kõnet

Audients, kellelt ma alguses kuulsin midagi "uue nunnu küünelaki" kohta, pärast aga õhinat ja kõminat väitlusest.

Oliver kõnelemas.

väitlus võtab maailma üle

Käisime esmaspäeval Jakob Westholmi gümnaasiumis näidisväitlust tegemas ja ma mõtlesin, et oleks tore, kui ka siin sellest märge oleks.

Teema oli: "Õpetajate ja õpilaste suhtlemine suhtlusmeedia kaudu peaks olema keelatud."


Jah-pool (kõnede järjekorras) - Laura Johanna, Oliver, Maibel
Ei-pool - Brent, Sanna, Hannus

Eelnevalt üsna pealiskaudselt teemasse süvenenult, kuid enne kohalesõitu koolis teemat arutades koostatud kaasus viitas sellele, et kuigi teadsime, et meie vastutus on suur, siis ei arvestanud me saalitäie huvilistega (või siis olid nad sunnitud seal olema, alguses vähemalt. Lõpuks said kõigist huvilised. ;) ), kelleni jõudmiseks on vaja MIKROFONI... Suur šokk. Siiski-siiski, tänu efektiivsele koolitusele suutsime me ka tormisel merel navigeerida ja ootamatu olukorraga väärikalt tegeleda.

Peamised argumendid:
Autoriteet - kas õpetajaametiks on vaja autoriteeti? Kas see on iganenud nähtus meie haridussüsteemis või äärmiselt vajalik? Kas see peaks olema õigus või välja teenitud õpetajana? Kas tuleb õppimisprotsessis kasuks? Mis on õpetaja roll - kas info edasiandja või juurutaja, Inimene? Need olid põhilised küsimused selle argumendi all.

Objektiivsus - milline on hetkeolukord - kas mõned õpilased on eelistatumad kui teised? Kas plaani elluviimine parandaks olukorda või jätaks samasuguseks? Kas suhtluse lubamine võimaldaks esile tõusta teistsugustel õpilastel? Kas professionaalne õpetaja üldse eelistab kedagi? Kui õpetaja on Õpetaja, kas probleemi üldse eksisteerib?

Interaktiivsus - kas sotsiaalmeedia kasutamine on tõesti kasulik õppimisele? Mis on lähedase suhtlemise mõju arvuti kasutamisele? Kas õpilased suhtuksid avaldatavasse infosse vastutustundlikumalt?

Sõprus - kas õpilase-õpetaja vaheline sõprus viib positiivse või negatiivse tulemini? Milliseid teadmisi-oskusi on võimalik edasi anda läbi internetisuhtluse (kui üldse)? Kuidas mõjub lähedus austusele, mis õpetaja vastu olema peaks?


Mõnevõrra kuiva küsimuste osa kavatsen ma nüüd vürtsitada vägevate näidetega.

Autoriteedi punkti all tuli välja, kuidas Hannus ja tema klassijuhataja Meelis omavahel MSNis suhtlevad, mis JAH-poole arvates on põhjustanud selle, et kaks meest nüüd maadlevad ning selle, et Hannusel on komme teda aeg-ajalt kõhtu näpuga torgata.

Objektiivsuse all küsis Laura minult ristküsitluse ajal, et kui näiteks õpilasele meeldivad mudellennukid ja õpetaja seda tema profiilist näeb, siis kas see võib mõjutada seda, et kui järgmiseks tunniks on õpilasel kodutöö tegemata, siis õpetaja talle andestab suurema tõenäosusega? Mina ütlesin seepeale, et kui õpetaja tõepoolest nii teeks, ei ole tegemist korraliku õpetajaga.

Interaktiivsuse all oli Brendil hea näide sellest, kuidas Martin Saar oma tunde väga interaktiivselt läbi viib. A+!

Sõpruse all tõi Hannus välja oma soojad suhted endise ajaloo ja inglise keele õpetaja Gretaga ning mina viitasin (naeratuse saatel) ristküsitlusel artiklile (mille leiab siit), mille Margo oma seinale hiljuti postitas. Oi, kui hea see oli!

Peale kõnet ütles Brent mulle sosistades, et mul oli väga hea kõne ning kuidas ma argumente edasi arendasin ja tubli töö tegin - väga RaMilik! Seda šokeerivam oli ühe kohaliku õpetaja tagasiside, millest kahtlemata õppida oli, kuid mida oleks saanud palju sõbralikumalt edastada. Aga noh, olen kindel, et ta tahtis ainult head.

Kõik jäid väitlusega rahule. Kuigi EI-pool seekord rohkem hääli sai, siis tegelikult usun ma, et nii tasakaalust väljas see asi ei olnud. Lihtsalt rahvas oli veidi kallutatud. ;) Hullult äge oleks, kui Westholmist nüüd palju innukaid väitlejaid tuleks!

Alustame hooajaga neljapäeval, 7. septembril

Väitlusklubi hooaeg algab neljapäeval, 7. septembril. Koguneme ruumis D-32 kell 16:00. Kõik uued huvilised on samuti teretulnud!

Väitlus tuleb klassist välja

Mõtisklesime hiljuti hea sõbraga teed juues, kui levinud on kahjuks ikka veel koolis õpitu jäämine klassiruumi. Matemaatikas õpid trigonomeetria selgeks ja vastad viiele, aga kui hiljem on vaja maastikul varju pikkuse järgi torni kõrgus teada saada, siis vaatad kui vasikas aiaväravat, mõistmata midagi peale hakata. Trigonomeetria ei tule mõtessegi, sest see on teises "mälusahtlis", selles, mis seondub kooli ja klassiruumiga ning millele on kirjutatud "matemaatika".

Mis kõige kummalisem - too seesama inimene klassiruumi tagasi, anna andmed küljepikkuse ja nurga kohta ette ning ta lahendab ülesande pärast pisikest pingutust tõenäoliselt ära. Viimaste aastate uuringud meie aju ja mälu toimimise kohta on loonud siin natuke selgust. Tuleb välja, et mälul ning mõtlemisel on vaja "järjehoidjaid". Iga teadmine, mille mälu salvestab, seostatakse ajus salvestamise hetkel meie ümber ning meie sees valitsenud oludega. Samas ruumis, kus midagi õpiti, tuleb selle meenutamine palju kergemini, kui mõnes teises ruumis. Tühja kõhuga õpitut on täis kõhuga keeruline meenutada ja vastupidi. "Järjehoidjaks" võib olla mistahes väline või sisemine asjaolu, mis õppimise hetkel meie meelte tähelepanu pälvis. Kõnnite mööda tänavat ja korraga tunnete pannkoogi lõhna. Kohe meenuvad kodused pühapäevahommikud või maavanaema puupliit, kuigi hetk enne seda mõtlesite võibolla hoopis päevauudistele. Mälu on tabanud "järjehoidjaks" olnud lõhna ning mananud vaimusilma ette kõik sellega seonduvad mälestused.

Väitlustundidega seondub eelnev nii, et kuna suvel on analüütilise mõtlemise, mõtete sõnastamise, väljaütlemise ning kuulamise oskused sama vajalikud kui igal teisel aastaajal, kuid suvel oleme me sageli õues päikese käes, kui neid oskuseid tarvis on, tuleb neid järelikult ka õues päikese käes õppida. Nii on lootust, et sääse pirin või õitsva sireli lõhn just vajalikul hetkel argumendi struktuuri või tõestuse liiki meenutab.

Kooliaasta eel-viimase väitlustunni tegimegi õues. Otsustasime, et mõtlemise ja kõnelemise keeleks peaks seekord olema inglise keel, et lisaks muule ka veidi keelepraktikat saada. Hiljuti olid avalikustatud käesoleva aasta väitluse maailmameistrivõistluste teemad ning nõnda valisimegi oma teema sealt hulgast. Jalutasime mere äärde ning hakkasime valmistuma aruteluks "This House would offer dictators immunity in return for leaving power". Jaatasid Brent, Oliver ja Hannus, eitaval poolel Sanna, Maibel ja mina.

Kui ettevalmistavad 20 min läbi said, oli mere ääres läinud tuuliseks ning lärmakaks, sestap siirdusime väitlema koolimaja terrassile.

Ootuspäraselt käsitlesid poisid teemat utilitaristlikust vaatepunktist ning rääkisid, kuidas vähem inimesi kaotaks oma elu ja palju majanduslikku kahju jääks sündimata, kui diktaatorid julgeksid ilma sõdimata tagasi astuda teades, et nende üle kohut mõistma ei hakata. Meie seadsime kahtluse alla, kas ilma sõjalise ohuta ükski diktaator üldse kunagi tagasi astuks ning samas võtsime ideoloogilisema seisukoha, kaitstes inimõiguste üldkehtivust, mille tagamiseks on hädavajalik massilised rikkujad Haagi tribunali ette tuua. Näidetena tulid jutuks ootuspäraselt Qaddafi ja Hussein, aga ka Caucescu ja Stalin.

Proovisin tehnoloogilise uuendusena kasutada väitluses märkmete tegemiseks ainult IPhone'i, aga see ei olnud üks mu õnnestunumaid eksperimente. Või nagu Hannus selle kokku võttis: "Mees, su struktuur oli ikka masendavalt halb." Mis oli ka õige.

Väitlus oli hea ja sisuline, kuigi inglise keeles soravalt väljendumine oli väljakutsuv. Teadmine ja tahtmine öelda kippusid oluliselt ületama suutlikkust sõnu leida. Mõnusas päikesepaistes see kõik aga ei häirinud, vaid teenis just seda eesmärki, mida olime läinud koolimaja taha otsima - viia väitlusoskus klassist välja.

Lugu väitlusklubist Casus Bellis

Sanna lennukast sulest ilmus viimases Casus Bellis väitlusklubi kohta allolev lugu. Aitäh, Sanna!

KVALITEETAEG

Jõudsin täna kooli kell 2.10, et alustada koogi tegemist meie mõnusa, seekord viimase õhtusöögiaja nime kandva väitlustunni jaoks.

Olime väljas, istusime fliisteki peal, sõime veidi viinamarju ja jõime mahla. Margo küsib, et "Kas kavatseme midagi seekord teha ka?"

Me kavatsesime. Rääkisime keemilise kastreerimise teemadel, lugedes algatuseks läbi kaks artiklit, mille leiate
A: siit
B:  ja siit

Anyhoo, lugesime need läbi, Margo viskas meid kahte lehte - ühel pool Margoment, teisel pool Justiitsministeerium, pidime arutlema plaani elluviimise põhjuslikkusest, meie olime loomulikult Maibeli ja Robiniga selle poolt, sest meie selle geniaalse plaaniga lavale tulime.

Põhiteemad, mis läbi käisid:

• Kas keemiline kastreerimine parandab inimest?
• Kas seda ei hakata kasutama, et vanglast pääseda? Pettused?
• Kuidas kontrollitakse, et kas inimene võtab seda või mitte?
• Kas JustMin-i eesmärk on tagada normaalset elu inimesele või ühiskonnale?
• Milline mõju on sellisel raviviisil inimese seksuaalkäitumisele?

Loomulikult oli neid veel, feel free to let me know, aga täna teen lühidalt, ja hakitult. 

Väikesed märkmed igaühe kohta - 

Margo - head, positiivsed märkused igaühe kohta, mõnus oli kuulata

Hannus - nii naljakas, kuidas ta oma küsimuse ära unustas, peale seda, kui Brent selle samuti ära oli unustanud, pikad laused mehel (nagu minulgi)

Ollu - konstruktiivne, head küsimused minu meelest. 

Maibel - tõi väga häid näiteid isiklikest teadmistest (see homoseksuaalsuse näide ja see, kuidas FBis kommuun on, mis ühendab suhtes ja tsölibaadis inimesi). Armas oli ka see, kuidas aitama jäid mind. 

Robin - oskas pidevalt meie põhipointi hästi selgitada ning  mõjus rääkides mõistlikult ja enesekindlalt

Brent - ilus soeng 

JK - Brent tõi sisse huvitavaid mõtteid ja tegi head nalja.

Aitäh, kamraadid. 

Bensiinijaamad ja iPad'id

Kuna üheks põhiliseks asjaks, mida me väitlusklubis õpime, on mõtlemisoskus, alustasime 21. aprilli väitlustundi ühe äärmiselt huvitava mõtlemisharjutusega (nagu me seda tegelikult iga kord teeme). Seekordne pärines selliselt globaalselt konsultatsioonifirmalt nagu McKinsey, kes võib sulle piisavalt suure rahasumma eest mõned head näpunäited visata. Võtame näiteks strateegia, kuidas päästa Singapuri haridussüsteemi. Kummalisel kombel on aga selle riigi haridussüsteem nüüd üks maailma parimatest. Tegelikult on kõik täiesti loogiline, sest nagu Margo meile seletas, on nende põhimõte suure probleemi jagamine väiksemateks osadeks ja nende osade kaupa probleemi lahendamine. Selle eelduseks on omakorda äärmiselt hea mõtlemisvõime olemasolu (mille poole ka meie ju kõik püüdleme). Seega päris igaüks McKinsey’sse tööle ei saa. Harjutus, mille me läbi tegime, pärineski firmasse töölesaamise katsete neljandalt tasemelt. Küsimus mitu bensiinijaama on Eestis jättis alguses mulje, et seal peab kindlasti mingi konks peidus olema. Igatahes pakkusime me kõik mingid arvud. Seejärel küsis Margo, kuidas me need vastused saime. Pärast kiireid selgitusi andis ta meile lisaks ühe fakti: Eestis on iga 1000 inimese kohta keskmiselt 407 autot, ning küsis kas me soovime oma vastust muuta. Osad soovisid, teised mitte, soovijad aga kõik vähendasid oma pakutud arvu. Nagu lõpuks välja tuli, oli õige vastus oli 197 bensiinijaama ning Hannuse ja Sanna vastus 200 oli kõige täpsem. Margo rääkis aga, et McKinsey’s ei olegi neil tegelikult vahet, mis on see arv, mille juurde sa lõpuks jääd, vaid hoopis selle leidmise viis ning loogika. Kõhutundest jääb sellisel puhul väheks.

Seejärel saime teada seekordse teema: „Kõikide tehniliste abivahendite kasutamine tunnis peaks olema lubatud“ ning rollid: Sanna ja Hannus RaM Õpilasesinduse esindajatena pooldaval seisukohal ning Oliver, Brent ja mina õpetajatena pigem eitaval seisukohal. Pärast ettevalmistusaega lugesid mõlemad pooled oma kaks argumenti ette ning kumbki pool pani kirja oponentide väite ja tõestuse ning leidis ka eeldused. Lühidalt öeldes rääkisid ÕE esindajate argumendid info leidmise oskuse vajalikkusest ja aja paremast kasutamisest (nt Postimehe lugemine iPadist on arendavam kui niisama lakke vahtimine), õpetajate omad aga ebavõrdsusest õpilaste seas ja tehnilistest abivahenditest kui lisatakistustest materjali omandamisel (nt kiusatus minna Facebooki). Seejärel rääkisime argumendi ümberlükkamise osadest, milleks on:

1. Oponendi argumendi kokkuvõte
2. Oponendi argumendi nõrkus (eeldus, tõestusmaterjal)
3. Nõrkuse tõestus/põhjendus
4. IMPACT ehk võrdlus/kaalumine (argumendi olulisus teema suhtes)

Tunni lõpupoole tegime läbi ka mõned ristküsitlused ning Margo jagas meile erinevaid näpunäiteid, mis on ristküsitluse puhul olulised, näiteks:

1. Oponendi survestamine ja pinge üleval hoidmine
2. Tähtis on mitte seista küljega kohtunike ja publiku poole
3. Ristküsitlus on koht, kus näidelda (mängida intonatsiooniga; „Mulle tundub, et te ei oska sellele küsimusele vastata" jne)
4. Ristküsitlusega saab kohtunikku mõjutada
5. Ristküsitlus võib olla ka oma argumendi kaitse

Sellega oligi meie kaks tundi väärtuslikke uusi teadmisi ning enesearendust selleks nädalaks läbi. Aitäh!

17 tundi bussisõitu ja megapikk postitus

Nonii. Igavusest ja mõningasest kohusetundest sünnib siis lõpuks ka minu kaualubatud postitus.

Innustatuna viimase etapi ootamatust edust ja Margo motivatsioonikõnedest, loksusime bussiga koos Hannuse ja Brendiga neljapäeva öösel Leedu poole. Toimusid seal siis WSDC (World Schools Debating Championships) formaadi kolmepäevane koolitus ja turniir.

WSDC on Popperist üpris erinev väitlusformaat (olgugi, et Margo arvates on tegu mingisuguse pikemaks venitatud ja ristküsitlusteta Popperimoodustisega). Nimelt on kõnesid neli, viimane siis kokkuvõttev ja kolmas veel konstruktiivne kõne. Konstruktiivsed kõned on pikemad, päris väitlustes vist 8 minutit. Puuduvad ristküsitlused ja igasugunegi ettevalmistusaeg kõnede vahel, küll saab aga esitada kuulsaid vahemärkuseid. Argumente on palju rohkem, tihti kuus või seitsegi. Samas pole aga igal argumendil samasugust kaalu, nagu Popperis, tuleb välja sõeluda oluline. Mis meile endile väga ei meeldinud, oli väga suur roll stiilil ja esinemisel, millel on kõnelejapunktide jagamisel sisuga võrdne kaal. Seega on väga tähtis olla väga emotsionaalne(see ei tulnud meil eriti välja) ja ilmekas, tuua palju värvikaid näiteid ja teha nalja. Lisaks kõigele eelnevale toimub väitlus inglise keeles. Algul oli veidi keeruline ühiskonnateemalisi termineid ajusopist välja kaevata ja keel läks kogu aeg sõlme, viimastes väitlustes hakkas asi juba täitsa ilmet andma. Ühesõnaga väga huvitav formaat, võiks midagi taolist väitlustunniski proovida.

Esimese päeva koolitus oli üllatavalt väheinformatiivne. Viie tunniga suudeti edasi anta viie minuti jagu teadmisi. Samas saime me aga ka palju kogenematud ja vähem seda õiget, puhast inglise keelt rääkivad õpetajad, teisel eestlaste grupil oli nende sõnul loeng väga huvitav olnud. Teine päev algas turniir, kus olid 16 võistkonda Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest. Kuigi enamus ei tundunud asjast üldse eriti aru saavat, oli ka paar korraliku tiimi (finaalitiimid olid mõlemad aastaid seda formaati juba väidelnud). Kokkuvõttes jäime kolmandaks, isiklike punktidega saime kõik esikümnesse. Kolmas koht jäi muidugi hinge kriipima, sest olgem ausad, väärisime kohta finaalis. Aga noh, kohtunikel ka ju vahest nalja vaja teha. Vähemalt meeldis Ericule, seega kõik korras.

Leedu ise oli üllatavalt ilus. Vaata, et lausa Euroopa osa. Pikemalt sellest heietada ei viitsi. Ühesõnaga tore reis, õppisime kindlasti kõik nii mõndagi.

Oliver

Mahlased apelsinid

Postitus. Lühike. Aega. Vähe. Arvestuse. Nädal.

Olnud neljapäeval oli jällekord üks nendest taevalikest päevadest, kus saime peale tunde kokku ja aretasime ning arendasime iseendi (ja teiste) kõnepidamise ning mõtlemisoskusi.

Tegime poolt- ja vastuargumendid teemale "Kõik sportlikku toonust tõstvad ained tuleks keelustada"

Vaatasime tüüpargumente, mis näitavad seda, mille ümber hakkavad enamus väitlustest keerlema ning kuidas pikemalt pead vaevamata erinevate teemade erinevatele pooltele argumente valmistada.

Väitlesime teemal "Eesti koolides tuleks kehtestada õpetajatele sookvoodid". Kõik tegid võrdlemisi head kõned (aga Tõnis, nagu ikka, maailma parima).

Rahu ja armastust :)

Oliver, Hannus ja Brent tegid suuri tegusid

Täna lõppes Tartus väitluse Eesti meistrivõistluste 3. etapp. Etapi teema oli "Immigratsioon on Euroopa Liidule kasulik". Osales 22 võistkonda ning kahe päeva jooksul toimus 5 vooru. Oliver, Hannus ja Brent väljusid tihedast konkurentsist neljanda kohaga, mis on nende väitluskarjääri seni parim tulemus. Palju õnne!

Järgmisel nädalavahetusel sõidavad poisid Vilniusesse, et selgeks õppida WSDC ehk maailmameistrivõistluste väitlusformaat. Vilniuses toimuva treeningu juhtivkoolitajaks on maailma üks juhtivaid WSDC formaadi tundjaid Logan Balavijendran Lõuna-Koreast.

Turniiri fotod on siin https://picasaweb.google.com/sigrid.solnik/KKEMVIIIEtappJaMeistrivoistlusteSarjaFinaal910Aprill2011Tartus

On põhjendatud katsete keelustamine 1.klassi astumiseks ... LENNUKIS

10. veebruari väitlustund algas nagu alati väikese mõtisklusega. Seekord oli meil vaja mõelda kahest asjast. Esiteks, mida vajalikku väitlus õpetab ja teiseks, millised on väitluse varjuküljed. Kõigepealt võtsime käsile esimese küsimuse. Mõtlemispausiks polnud loomulikult ruumi, häid mõtteid tuli aina juurde ja nimekiri ei tahtnudki lõppeda. Lõpuks saime kokku sellise nimistu:

• argumenteerimise oskus
• esinemisoskus
• struktureeritud mõtlemise oskus
• mõtlemise kiirus
• loov mõtlemine (uued ideed)
• erinevate vaatepunktide nägemine
• laiem silmaring
• veenmisoskus
• julgus esineda
• enda jälgimine

Siis oli teise punkti kord. Kui ma nüüd ausalt tunnistan, siis kohe esimese hooga ma ei saanudki aru, et mis üldse võiks väitluse juures olla see, mis pole vajalik. Koos suutsime me siiski sellise nimekirja välja pakkuda:

• ei kujune oma kindlat arvamust
• nõuab pidevalt ammendavat tõestust, põhjendust
• ei õpi eristama tarku inimesi tarkadena näivatest inimestest
• liigne vastandumine
• kallutab ratsionaalsuse poole, välistab emotsionaalsust

Siis rääkis Margo meile veel ühest väitluse väikesest miinusest, milleks on kahedimensioonilisus ehk et ei mõelda sellele, kuidas mõlemad võidaksid, vaid enamasti jääb peale üks. Seejärel oligi aeg gruppidesse jaguneda ja teema ettevalmistamist alustada. Enne selle avalikustamist ütles Margo veel, et ka meil on pärast kõnesid ülesanne kompromiss leida. Seekordseks teemaks sai: "Katsete keelustamine 1.klassi astumiseks on põhjendatud". Jah-poolel olid Sanna, Robin, Tõnis ja mina (Maibel), ei-poolel Hannus, Oliver ja Brent. Algas ettevalmistus. Jah-pool alustas oma argumentide sõnastamist mõtetega nagu lastel on liiga suur pinge, katseolukorras ei peegeldu tegelikud võimed jne. Kuid siis tuli Robinil mõte, et äkki teeks hoopis väikese twisti. Kiire grupisisene hääletus ja mõeldud-tehtud: jah-poole poolt defineeritud teemaks sai "Katsete keelustamine lennuki 1.klassi astumiseks on põhjendatud". Põhilised argumendid olid: 1.Vabaduse piiramine 2.Katsed suurendaksid varanduslikku lõhet 3.Kui riik kehtestaks sellised katsed, oleks see kahjulik lennufirmadele. Ei-pool sai esmasest ehmatusest kähku üle ning nende põhilised vastuargumendid olid: 1.Firmadel on õigus seada selliseid piiranguid nagu ise soovivad, kui need ei riku inimõigusi 2.Elitaarsuse hoidmine 3.Firma ei võta vastu katseid, mis oleksid kahjulikud.

Kui alguses sai veel täitsa aru oma argumentide struktuurist ja pointist, siis lõpuks läks kõik päris segaseks. Kuigi me ei saanud täita algset eesmärki-kompromissi leidmist-oli Margo meiega siiski suhteliselt rahul. Ta rõhutas kiiret olukorraga kohanemise olulisust ning rääkis oma keskkooliaegsest turniirikogemusest, kui mõlemad võistkonnad valmistasid segaduse tõttu sama poole argumendid ette. Margo võistkond palus seepeale endale pool tundi aega ning olidki teise poole argumendid olemas. Tunni lõpetuseks jäi kõlama jaapani lugu selle maa kangelasest, kes läheb mõõgavõitlusele aerust voolitud puumõõgaga ja võidab, kuna hästi ettevalmistunud vastane on shokis, et tema vastasel

polnudki mingit õiget varustust.

Igatahes oli üks õpetlik ja natuke teistmoodi tund.

Maibel :)

20.01.2011 toimunud väitluse tunnis oli kohal 7 inimest. Nendeks olime mina(Brent), Tõnis, Robin, Hannus, Oliver, Sanna ja Maibel. Tund algas nii, et Margo rääkis meile rahvusvahelisest projektist nimega MDG( Millennium Development Goals), mis on siis selleks milleeniumiks püstitatud eesmärgid ning me kõik koos üritasime neid ära arvata ja arutasime, et miks just need on kõige tähtsamad eesmärgid. Pärast seda läks meie teema spetsiifilisemaks. Nimelt võtsime ühe MDG eesmärgi milleks oli maailmas üleüldisest vaesusest lahti saamine ning arutasime läbi erinevaid viise kuidas seda on üritatud teha ning millised on olnud tõhusamad, kui teised. Palju rääkisime ka sellisest vaesusevastasest projektist nagu Grameen Bank, mis on rajatud Mohammet Yumuse poolt ning põgusalt ka toidupangast ning selle eesmärgist. Kui need teemad olid käsitletud, oligi aeg hakata oma kõnesid ette valmistama. Margo jagas meid gruppidesse, kus üks grupp oli ühe vaesusest vabanemise teooria poolt ning teine grupp teistsuguse teooria poolt. Seejärel esitasime üksteise järel oma kõned, kus me pidime kasutama vähemalt ühte Margo poolt ette antud tsitaatidest ning soovitavalt ka teiste kõnelejate kõnedest midagi. Margo oli meie kõnedega suhteliselt rahul ning mõne kõne puhul sai suurem positiivse üllatuse osaliseks. Tol korral toimunud väitlustund oli väga õpetlik ja huvitav ning ma olen kindel, et sain jälle targemaks ja pisut ka kõnelemiskogemust juurde.

Aitäh!

Miks tegeleda väitlemisega?

Kirjutab meie kooli ja väitlusklubi vilistlane Andreas Elme:

"Väitlustundidest Margo käe all ei hakka ma kirjutama. See oleks nagu paluks Rooma Paavstil rääkida, miks Jeesus on tähtis. Omadussõnad ja ülivõrded saavad liiga ruttu otsa. Küll aga võin ma kirjutada, miks turniiridel käimine on väga tähtis.

Ma mäletan selgelt vaid üht emotsiooni: ma ei tahtnud ühelegi turniirile minna. Läksin reedeõhtul punaseks ja kurjaks, sest ei tahtnud laupäeva hommikul rongile minna. Ja kohal olles, hakkas kella kümnest esimene voor ja olime meeskonnaga nagu ümarussid sooles – ülihea tunne! Siis tuleb jälle meelde, miks me seda teeme. Enam ei mäleta, miks algul tulla ei tahtnud.

Lühidalt võiks moraal olla see, et tunnis omas peas võib kõiki mõtteid kaasa mõelda ja end hästi tunda, aga see pole lõpuni päris see. Kui saab turniiril täie hooga lammutada ja viieminutilisi „hävituskõnesid“ teha, jõuab kohale järgmine tõdemus: teoorias on teooria ja praktika samad, aga praktikas on kaks eri asja. Paberi peal pika ettevalmistusajaga oskasime me kõik häid argumente teha, aga võistlustel hakkas tõeline elukool pihta.

Omal ajal, kui väitlema tulime, hakkasime juba esimene aasta turniiridel käima. Me ei tahtnud kunagi minna, aga Margo sundis. Vähemalt ta püüdis sundlust mitte välja näidata, aga kui ühe etapi vahele jätsime, ei rääkinud ta kaks nädalat meiega. Me saime vihjest aru küll. Võin siiani meenutada mõnesid esimesi turniire kasvõi raundide järgi. Näiteks kui vanakooli õpetaja Katrin Aava, kelle raamatud kõik olin pähe õppinud, teises raundis meie kohtunikuks sattus.

Enne kui me arugi saime, hakkasime üsna hästi väitlema. Kuidagi said meie nimed inimestele tuttavaks ja meeskond „Ühiskonn“ oli igal turniiril pikkisilmi oodatud. Kui võistlus lähenes, hakkas juba telefon helisema, et miks „Ühiskonn“ juba reganud ei ole. Päris uhke tunne oli!

Kõige suurem nauding oli minna turniirile, kui tead, et kaasus sai valmis samal hommikul, aga vastased „kurjadest“ meeskondadest olid pikki nädalaid prooviväitlusi teinud. Ja siis esimeses raundis oli neil selge, et nad ei tea oma tõestusmaterjalist halligi. Margo tegi igaljuhul mingit trikki, et kui õpetas meid leiba sööma, siis väitlus sai iseenesest selgeks. Me omaarust ei ole kunagi väitlust õppinud, aga turniirivõite oleme saanud veri-tuleb-kõrvast-meeskondade vastu päris palju.

Ükskord, kui Kajar helistas, läksin uhkusest ümmarguseks. Kõne oli lühidalt: „Ega sa maailmameistrivõistlustele Karl Popperis ei taha sõita?“. Käisin ja särasin kogu suve. IDEA väitluslaagris toimusid keskkooli maailmakad. Selle turniiri parim saavutus oli see, et tolle aasta maailmameistritiim sai kogu võistluse jooksul ühe kaotuse ja see oli meie meeskonnalt. Tulime umbes maailma esimese paarikümne meeskonna sisse – ise päris rahul! Ja seda, sest Margo õpetas leiba sööma.