Uue perioodi esimesel kogunemisel oli kohal kahe ruumi jagu väitlejaid ja natuke pealegi, nii et mõni kokkuvõttev kõne sai tehtud eraldi kõneleja poolt.
Klubi alguses pakuti välja viis teemat. Hääletamise tulemusel osutusid valituks teemad:
- VU, et labased väljendid (sinu ema, kes küsis jt) tuleks keelata.
- VU, et ilma jumalata ei ole moraali.
Olin kohtunikuks esimeses väitluses. Teemat vaadates tundus veidi riskantne, aga tegelikult keerasid väitlejad selle teema täpselt õigele rajale ning välja tuli hea väitlus sõnavabaduse üle üksikisiku heaolu raamis.
Valitsus lähenes teemale läbi solvangu saaja (1. argument) ja solvangu ütleja (2. argument) perspektiivi. Sekkusin natuke valitsuse valmistumisprotsessi ja palusin neil mitte teha 3. argumenti, mida esitaks teine kõneleja. See on muutunud murettekitavalt levinud trendiks Eesti väitluses. Teisel kõnelejal ei ole kohustust tuua uut argumenti. Teine kõneleja peab laiendama argumentatsiooni, aga seda saab väga edukalt teha olemasolevate argumentide laiendamise teel. Viimasel meistrikate etapil oli väga sageli olukord, kus mõlema poole (!) teised kõnelejad tõid ühe uue argumendi juurde. See tähendab, et 4. kõne lõpuks said alles kõik argumendid lauda ja kokku oli 6 argumenti. Nii on peaaegu vältimatu, et osa materjali kukub maha, tulevad auklikud väitlused jne. Meil piirdus väitlus nimetatud kahe argumendi ja eituse poolt tehtud kahe vastusega. Väitluse käigus kujunes sõnavabadus veel natuke omaette metateemaks sinna kõrvale.
Seejuures (nagu väitluslehe pealt ka näha on) jooksis eitus veidi lati alt läbi esimese argumendiga tegelemisel. Võeti kinni ühest esimese jaataja veidi ebaõnnestunud kobraste vihkamise näitest ning naeruvääristati seda. Kuid selle punase heeringa varjus jäi argumendi tegelik sisu, mida jaatuse iga kõnega korralikult edasi arendas, vastamata. Ülejäänud argumendiliinides oli korralik clash.
Eitusel oli paar head potentsiaali, mis jäid aga natuke lühidalt mainituks, kuigi neid oleks saanud põhjalikumalt välja arendada, nt solvangute kohta suhtluskultuuris ning uute asemele tekkimine, kui eelmised muutuvad taunituks. Väitlus õige veidi kannatas selle all, et jaatuse plaani mehhanism polnud kristallselge ehk siis see, et mida keelamine nende fraaside puhul täpselt tähendab või kuidas seda tehakse. See andis eitusele ruumi rünnata.
Oma ilmselt kõigi aegade parima kõne tegi Jonas teisest jaatusest. Kõik argumendiliinid käsitletatud, uute, heade näidete ja selgituste varal laiendatud. Jonase toodud materjali väideldi lõpuni välja. Mia Kaisa tõi oma kõnes huvitavaid mõtteid. Jenna suutis väga hästi taastuda segadusest, mille Rasmus oma taktikaliselt õigesti ajastatud vahemärkusega korraks tekitas. Jenna kõne kirsiks oli esimese argumendi "Sõnadel on alati mõju" analüüs. Karl oli ootuspäraselt hea kokkuvõtvas kõnes, aga väga tugeva kokkuvõtva kõnega üllatas ka Grete. Rasmus tuli sujuvalt toime selle väitluse suurima tulva vahemärkustega. Henrik tõi oma kõnes väga hästi välja libeda nõlva mehhanismi, mis jäi üheks eituse keskseks liiniks lõpuni välja.
Teise ruumi moraali väitluse salvestasin videosse, aga selle postituse kirjutamise hetkeks olen jõudnud ära kuulata ainult Steni esimese jaatuse kõne. See oli väga sisukas. Kaks argumenti. Esimeses hea analüüs inimeste võrdsuse teemal, mis ei võimalda kellelgi õigustatult oma moraali teistele kehtestada ning seda saab teha üksnes jõuga (nt sõdade võitmise teel). Teises argumendis ajaloolised näited sellest, mis juhtub, kui režiimid on aktiivselt ateistlikud ehk siis kui moraal ei tulene mingist kõrgemast jõust. Väitluse järgselt ütlesid väitlejad ise, et palju oli juttu rohepöördest ning et tegemist oli seni parima "teise ruumi väitlusega". See tähendab siis ruumi, kus Margo ei ole kohal ja kohtunikuks. Kuulan väitluse videost tervikuna ära, eks ma siis saan teada.
Mõnus klubiõhtu oli.
