V: Väitlemine ON eluohtlik ala…

T: Ma mäletan, et kunagi kui Margo RAM’i väitlust tuli õpetama, muutus üsna pea klubi kogunemiskohaks D32 - Mareku (mees, kelle kiirete käte kohta liiguvad Sindis ikka veel legendid) klass. Ma imestasin kohe, millise muretu ilme ja kiirusega Margo Mareku väärtuslikke kaarte kokku keris ja vajadusel ka eest ära tõstis. Marek on nimelt see mees, kellega kuldset keskteed ei leita, sest vajadusel sööb ta sind oma pilguga ära. Nüüd ma muidugi olen kuulnud, et ta on lapse saanud ja pehmeks muutunud, aga meie elasime EPMA (enne pehmeks muutumise aega). Siis oli Marek veel elukardetav mees. Ma siiani vahetevahel mõtlen, et mis sai sellest poisist, kes lõhkus Mareku kaardikepi, mis oli tõeline reliikvia. Kuuldavasti lõi üks kutt vahetunnis selle lihtsalt pooleks. Kas teda pärast seda nähtud on, ei tea.

V: Tagasi tulles Mareku maakaarte kokku keriva Margo juurde, siis Margo on üks tõestus selle kohta, et väitlemine toob kaasa julguse. Julguse nii kokku kerida elukardetava mehe maakaarte kui väljendada oma arvamust ühiskonnas. Kindlasti mõnel inimesel on seda julgust algselt rohkem sisse süstitud, teistel on seda vaja veidi enam välja arendada. Väitlusklubi on see koht, kus mina tundsin, et see külg minus tugevalt edasi arenes. T: Teatud määral ma küll avaldasin oma arvamust juba enne ja olin üsnagi aktiivne, aga väitlusest sain veel teise olulise oskuse – teha ennast paremini mõistetavaks ehk mu mõtted muutusid teistele selgemaks, kõne artikuleeritumaks, žestid mõõdetumaks ja tähenduslikumaks.

L: Veidi oma juttu üle lugedes jääb selline ususekti värbaja tunne, aga ega teatud mõttes ta seda ongi – E: sa usud, et väitlus on sulle kasulik, sa usud, et väitlus muudab midagi sinu elus ja sa usud, et see keskkond, kus olla, on väga mõnus. T: Kõige toredam on see, et mina seda kõike avastasingi. Kohati isegi mõtlesin, et sain meie väitlustundidest rohkem teadmisi kui ma koolipäeva jooksul omandasin. V: Tagasi vaadates saan aga veel aru, et need on teist sorti teadmised – loogiline mõtlemine, mida heal juhul õpetatakse kaudselt mõnedes reaalainetes, esinemisoskus, mida ei õpetata otseselt üheski aines, aga mis on hädavajalik

erinevate koosolekute juhtimiseks ja avalikuks esinemiseks, ratsionaalsuse ja emotsionaalsuse suhte mõistmine – õppisin eristama emotsioone argumentidest, kuigi päriselus on need tihtilugu seotud ja emotsioon ongi argumendi üks osa, aga on hädavajalik sellest aru saada, kust lõppeb ratio ja algab emotio, mõistmaks, kuidas nendega ümber käia ja kuidas nii endast kui teistest paremini aru saada ja inimesi ka suunata.

V: Ma ei tea, mis saaks, kui ma oleksin väitluse enda jaoks avastanud alles praegusel hetkel, kas ma leiaksin oma päevades sellist aega, et väitlusega nii tegeleda, nagu ma seda kooli ajal tegin ja kas üldse praegu see kogemus sellist mõõtu välja annaks? Ma kaldun arvama, et väitlusring kui üks koosmõtlemise vorme on kõige viljakam just kooli ajal. Hiljem tulevad juba teised, aga mitte vähem huvitavad võitlused, mida võidelda. Hea on, kui oled nende jaoks väitlussüsti saanud.

V: Väitlemine on eluohtlik ala … aga teeb julgeks!

Siinkohal tervitused minu kunagistele väitluspeerudele (peer siis kui väitluskaaslane muidugi).