Väitlusklubi igal teisipäeval 16:00 - 18:00 ruumis D12. Kõik huvilised alati oodatud!

25 mai, 2010

Räägib see, kes seisab kivil

Sanna detailsete ja värvikate kirjelduste kõrvale julgen ma vaevalt oma kõhedaid ridu seada, aga aja loo kirjapanemiseks võtan siiski julguse kokku ja proovin eelmisest klubist mõned pildikesed salvestada.

Pilt 1. Kevadine muru on pehme ja roheline, päike paistab maikuule ebatüüpilise kuumusega hoolimata hilisest pärastlõunatunnist, merelt puhub jahutav tuul. Väike seltskond paaridesse jagunenud väitlejaid istub murul ja lehitseb sama päeva Postimehe eksemplare. Esmalt vaatab iga paar läbi kõik ajalehe artiklid ning arutleb ja hindab, kas tegemist on sisuka, ühiskonnale olulist temaatikat kajastava looga või ruumitäiteks kokkukirjutatud tühisusega. Peale ühist aruteluringi valib iga paar välja enda TOP 3 artiklid sisukuse ja informatiivsuse alusel. Vahetame mõtteid ajakirjanduse rollist ühiskonnas ning toimetaja võimalustest lugejate suhtumist mõjutada, näiteks pealkirjade, lugude külgedele paigutamise ja fotomaterjali valikuga.


Pilt 2. Aeg mõnikümmend minutit hiljem. Koht paar meetrit nõlva mööda allpool. Robin seisab kivi otsas ja seletab, miks Postimehes toimuvad online-väitlused peaksid jätkuma. Vastasvõistkond on seisukohal, et väitlused võiksid toimuda, kuid ainult kahe eksperdi vahel, mitte eksperdi ja väitlusseltsi inimeste vahel. Kasutame lühendatud aegadega Ameerika parli formaati, kolmeliikmeliste võistkondadega. Robin on selle õppeaasta jooksul oma kõnede sisukuse ja esituse sujuvusega teinud olulise arenguhüppe, ootan iga kord huviga tema sõnavõtte. Vahemärkused on siiski veidi harjumatud ning neid esitatakse kogu väitluse jooksul pigem vähe. Väitlus on huvitav, kuigi näiteid ootan peaaegu alati rohkem, kui neid väitlustes tuuakse. Küllap pean veel rohkem kordama lugude olulisust.

Pilt 3. Aeg mõned minutid kuus läbi. Koht taksos teel linna. Sanna ja Alex räägivad tagaistmel järgmise päeva emakeele tunnist, kus tuleb esitada kõne vabalt valitud teemal. Alex, mõistagi, kavatseb rääkida igavikulistest teemadest - elust, universumist ja kõiksusest. Saan tema kõne teksti alles vahetult enne kesklinna jõudmist ning läbi lugeda enam ei jõua. Luban hiljem õhtul saata mõtteid ja kommentaare. Sanna kõne Ladakhi kooli rajamisest jõuan läbi lugeda. Mõnusalt tasakaalus on sisuline jutt ja emotsioonide ehitamine. Oskan ainult mõne väikese kommentaari teha kõne teksti osas. Mul on super õpilased!!!

Sellised pildid siis eelmisest väitlusklubist. Ülehomme juba uued elamused ja loodetavasti juba Sanna sule läbi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar