Leidsime oma koha mere ääres, yin-yang kivi juures. Seal nautisid kõik hetke päikest ning siis leidis Margo, et võiksime rääkida juttu, lihtsalt niisama, ilma kõnede formaalsuseta. Teemastiku pidime leidma meist ümbritsevast. Ausalt, see meeldis mulle hullupööra, just see, et see tuli rohkem südamest kui mõistusest ja nägin nii Sten-Oliveris kui ka Alexis külge, mida varem pole märganud. Me kõik leidsime, et väärtused, millele peaksime keskenduma, on pigem inimese sees. Ning et meie ümber on nii palju ilusat, kui seda osata märgata.
Omamoodi ja südantsoojendav oli ka meie vestlus teemal "The complexity of simplicity" ehk "Lihtsuse keerulisus", mis algul toimus duodes-triodes, hiljem aga kõik koos. Kui mina ja Oliver saime oma asjad aetud paari minutiga, siis teiste otsus oli asja veidi süvendatumalt käsitleda. Ilmselgelt ajasime meie lihtsat jada, Villem, Alex ja Tõnis aga keerulisemalt. Just nii me ju üksteist täiendamegi - kokku tuleb mõnus täpselt paras jutt.
Margo tagamõte (nagu tal need ikka on) seisnes selles, et mõnikord tuleb keerulisi asju osata lihtsamalt seletada, eriti väitluse kokkuvõtetes, eriti kolmandates kõnedes, eriti nende kokkuvõtetes. Siis on abiks süsteemsus ja struktuur (see meie lemmiksõna) ning oma selgroo ühe sõnaga välja ütlemine. Ka tuleb kohtunikele kont hambusse anda, küsides näiteks: "Mis on siis väärtuslikum, kas materiaalne heaolu või vaimsed väärtused?"
Meie teema oli "Majanduskasv on olulisem kui loodushoid".
Jah-poolel võitlesime mina, Tõnis ja Oliver, ei-poole puukallistajad ja murulakkujad olid aga Alex, Villem ja Margo.
Tulle viskusin esimesena mina. Tõin sisse meie kaks liialt tugevat argumenti, milledeks olid a)raha ja b) apokalüpsis. Põhiliselt seisnes a argument selles, et läbi pideva rahavoo suurendamise saame toota uusi tehnoloogiaid ning peale selle VEEL hüvesid. B põhimõte oli see, et kuna on kindel, et maailmalõpp saabub niikuinii, siis milleks oma viimaseid päevi vireleda, pigem korraldame peo! Ka oli huvitav meie suhtumine kosmosetehnoloogia arengubuusti, nimelt oli meil olemas ka varuplaan: kui emake Maa otsad annab, läheme järgmisele planeedile ja siis järgmisele ja siis järgmisele. Ja siis järgmisele. Ma sain täitsa hakkama, struktuur oli olemas. Mis mind NAAAATUKENE põrmustas, oli ristküsitlus. Küsitleja - Margo. Edasisi kommentaare pole vist vaja.
Üles hüppas ei-poole Alex. Tema rääkis rahulikul ja autoriteetsel toonil sellest, kuidas majandusest tekkinud probleeme on rumal hakata parendama majanduse teel. Lisaks maalis ta ka kuulajaskonna ette 2 pilti: üks sellest, mis juhtub, kui majanduskasvu taga hakkame ajama ning teine rohelise eluviisi levimisel tekkivast maailmast. Mulle meeldib alati Alexi juures see, et ta ei kaota pead ja räägib rahulikul häälel, loogilist juttu, seletab asjad lahti ja jälgib aega ka. Viis pluss!
Sellele vastas Sten-Oliver aka Oliver. Ta ilmselgelt teadis, mida ta teeb. Mõnusal, talle omasel kergelt iroonilisel toonil rääkis asjast nagu asi on, ehk et majandust enam olematuks teha ei saa, pigem on arukas selle hüvesid ära kasutada ka looduskeskkonna eest hoolitsemisel. Ńäidetena jooksid läbi inimeste harimine (ka looduskeskkonna hoidmise suunas), arengumaade arenema panemine ja üldised lihtsad majanduslikud hüved. Meie teisest argumendist arendas ta asjalikuma kui mina, rääkides sellest, et naftal maa sees pole väärtust, eriti kui maailmalõpp kindel on. Ka ristküsitlus sujus positiivselt, küsitleja oli Alex. Kaks rahulikku meest küsisid üksteiselt mõistlikke ja arukaid küsimusi, kumbki vastase provokatsioonidele ei allunud. Hea ristküsitlus oli, kuna sisaldas kasulikke mõtteid mõlemale poolele ja toetas väitlust mõnusalt.
Peale Oliveri tuli Villem. Noor poiss küll, aga üllatavalt arukas. Pealegi oli tema paralleel Avatariga väga-väga hea. Olles isegi nüüdseks juba Avatari näinud, võin juba üht-teist navide kohta isegi pajatada. Villem aga oli palju mõistlikum ja isegi strukturiseeritum kui mina tolle väitlusstaaži ajaks. Ka üllatas mind positiivselt tema huvitav mõtlemine, mis mõnes mõttes vaakus fantaasia ja reaalsuse piirimail. Pole õigemat kohta ju sellise kõne jaoks kui meie kool! Ka ristküsitlust talus Villemjuška hästi, EI ALLUNUD PROVOKATSIOONIDELE!
Mõnus mees Tõnis oli järgmine. Endale iseloomulikul moel jutustas ta kõigile ERITI arusaadavalt, miks siiski peaksime majanduskasvu eelistama. Vastates Villemi näitele Avatarist, tõi ta toreda näite Star Wars'ist, kus hävitati planeete nagu sipelgaid, siiski saadi hakkama. Oh,Tõnis jääb Tõniseks ja see on nii hea, kuna just omapära ja huumor, lisaks veel veerev jutt teevad tema kõned huvitavaks. See ei tähenda, et ta oleks sisutühi, pigem on minu arvates vastupidi. Võttis ilusasti väitluse kokku ja tõestas erakordselt veenvalt, miks apokalüpsisesse peaksime siiski uskuma.
Ei-poole kolmas kõneleja ja ühtlasi kokkuvõtja oli Margo ja kui ma tema kõne ja küsitluse peale mõtlesin, tuli mulle meelde väljend passive-aggressive. Ja see oli väga hea. Tema miimika on super, ka kehakeel oli paigas. See on Margo, eksole, nii et pole millegi pärast nuriseda. Ta sobitas oma kõne hästi keskkonnaga ja rahulikult seletas kõik nii lahti kui vaja ja nii lihtsalt kui võimalik, pannes sobiva punkti kogu sellele "The complexity of simplicity" jutule. Sisulise poole pealt tõi Margo väga hästi välja meie väikese loogikavea selle koha pealt, et majanduse tagajärgi majanduskasvuga parandada pole mõtet. VÄGA positiivselt kokkuvõttev.
Kõige rohkem meeldis mulle juturing ümbruse teemadel ning hea huumor Avatari ja Star Warsi teemadel. Päike oli meile kõigile positiivset mõju avaldanud, olime kõik veidi uimased, aga naljakad.
Sanna (lamab murul): Oh, see kuumus teeb mind nii uimaseks...Tõnis: Oi, vabandust, ma lähen siis kaugemale.
PS: Kui keegi soovib, siis oleks väga teretulnud, kui keegi võtaks kaasa fotomasina, sest meist pole piisavalt pilte, eksole? :D
Lisaks, andke oma personaalse arengu punktid näiteks Margo meilile (margo.loor@gmail.com). S´kaala on ühest 30ni.
Sanna.
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
VastaKustuta