DISCLAIMER: ÕPILASED VAADATA EI TOHI!!

Viimane väitlustund oli lausa topeltäge, sest kohal oli kaks suurt tarka inimest: Margo JA Joosep, kusjuures Joosepi väikevend Villem oli ka kohal ja tuhat korda parem, kui ma oleksin arvanud.

Juba sisse astudes oli meil Sandraga hea tuju. Nii jätkus see terve VÕISTLUSE aja, sest toimus "Eesti Otsib Superväitlejat", mis koosnes kolmest voorust. Igaüks oli omamoodi eriline, seetõttu räägingi neist eraldi.

Esimene ülesanne: võta endale kellegi kuulsa inimese roll ja pea temaks kehastudes kõne.
Hanna-Greta: Edgar Savisaar, Sanna - Al Gore, Martin - Steve Jobs, Sandra - Juhan Liiv, Oliver - Rein Rebane, Villem - Andrus Ansip (kerge poliitiline vastuolu juba kaasvõitlejate vahel, märkate?). Sandra läks minu meelest väga ägedalt ülesande sisse, kehastades surnud isikut, tulles sellega hästi toime, nagu kameeleon!
Sai palju nalja, eriti Hanna-Greta kõnes, lisaks viskas Margo ka õli tulle, öeldes, et järgmiseks vooruks vindi eriti kõrgemaks keriksime.

Teine ülesanne: tee kõne, mis seoks Betti Alveri luuletuse "Ekstaas" ja ühe laulu. Hanna-Greta ületas ennast järjekordselt, nimelt tegi kõne värsivormis. Ka teised olid väga meeliülendavad, eriti ere näide oli Martini käsitlus luuletusest, nimelt võttis ta ridu actionikangelase nurga alt. Mina olin igatahes peaaegu krampides.

Kolmas ja viimane ülesanne: Koolile valitakse uut direktorit, ole õpilaste esindaja kõnega, mis paneks kandidaadid järele mõtlema.

Kui minu arvamust küsida, siis oli see kõige raskem, sest kooli koos hoidvad väärtused on (Margol on õigus) loomulikult selles olustikus ja käitumises ning õhus, mitte sõnades paberil. Mina rääkisin mesilastest, sest eks see meie kool ju ole musta-kollasekirju nagu üks mesilane. Direktorit võrdlesin mesilasemaga.
Kogu loo võttis hästi kokku Margo: ta PIDI Joosepi tungival nõudmisel kõne tegema. Ja ta tegi, viis meid klassist välja ja oli enda ülesande kõrgusel.

PS: PEAN lihtsalt ära mainima esmaspäevasel kogunemisel peetud kõne, millest kõige pikemaks jäi kõlama lõik:

Minult küsis kord minu hea sõber: "Miks on nii, et kui üks poiss teeb vanainimeste asja paljude tüdrukutega, peetakse teda ägedaks, aga kui üks tüdruk teeb sedasama paljude poistega, arvatakse temast halvasti?" Mina mõtlesin veidi, aga vastata ei osanudki. Sõber mõtles minuga koos ja tuli lõpuks mõtte peale: "Sellega on nagu võtmetega: kui üks võti keerab paljusid lukke lahti, on see võti väga väärtuslik, aga kui ühte lukku avavad paljud võtmed, on lukk mõttetu."

VAIMUSTAV!