Väitlusklubi igal teisipäeval 16:00 - 18:00 ruumides D12/D13. Kõik huvilised alati oodatud!

21 jaanuar, 2026

Rotid, aeg ja kohustuslik kirjandus

 

Esiplaanil külla tulnud vilistlased väitluseks valmistumas.


Valikus olnud ja valituks osutunud teemad.

Palju sõnu on merre voolanud sellest ajast saadik, kui viimane postitus sai kirjutatud. Eilne klubi algas sellest, et kogunemise ajal tuli Mathias salapärase näoga ja ütles, et legendaarsed inimesed liiguvad kooli peal ringi. Rohkem polnud ta nõus midagi paljastama. Jalutasin korraks ette Anu laua juurde, aga kedagi nägamata naasin D-12 ruumi, et teemavalikuga alustada.

Korraga saabus RaMi väitlusklubi vilistlane Henrik. Ta on meid külaskäiguga rõõmustanud ka paar korda varem, muuhulgas ilmselt sellepärast, et tema väikevend Frederik on tänane tegevväitleja. Kuid seekord vihjas ta, et pole selle õhtu ainus külaline. Ja tõepoolest - ei möödunud minutitki, kui nurga tagant astusid välja veel ka Karl, Sander, Jenna ja Arne. Kirsiks tordil oli veel see, et Henrik oli kodus ette valmistanud ja välja printinud (!) neli teemat koos infoslaididega.

Sestap saime teha lausa kolm väitlust, teemadeks siis vastavalt "Valitsus rotina prooviks linna üle võtta" , "VU, et õpilane ei pea lugema kohustuslikku kirjandust, kui ta tõestab, et loeb midagi muud" ja "V alitsus eelistab maailma, kus inimesed usuvad aja A-teooria, mitte B-teooriat." Esimese ja viimase teema juurde käisid ka infoslaidid. 

Vilistlasväitlus toimus rottide teemal, mida ma ka ise kuulamas käisin. Sellised alternatiivse maailma teemad, mida ka väitlusturniiridel mõnikord kohtab, on kõige huvitavamad siis, kui väitlejad neid kahes kihis käsitlevad - sõna-sõnaliselt ja metafoorselt korraga. Eilses väitluses kõlasid nii Palestiina, Ukraina kui mitme teise konflikti näited, kuid lisaks räägiti muidugi ka rottide suutlikkusest narkootikume välja nuhkida. 

Rottide teema infoslaid: Sa oled intelligentne rott, kes suudab mõelda, strateegiat luua ja teisi rotte ülestõusule ärgitada. New York, su elupaik, on seadnud eesmärgiks hävitada kohalik rotipopulatsioon ja teeb selle nimel tööd.

Aja teema infoslaid: Aja A-teooria väidab, et aeg voolab; olevik on ainsan reaalne, samas kui minevikku enam ei eksisteeri ja tulevikku veel ei eksisteeri. Aja B-teooria väidab, et kõik ajahetked - minevik, olevik ja tulevik - on võrdselt reaalsed. Aeg ei kulge, see lihtsalt on.

Väga mõnus väitlusõhtu oli! Vilistlased jätkasid pärast veel garderoobis pühvlite teemal ning suundusid siis üheskoos loomaaeda (või vähemalt sinna suunas).

08 oktoober, 2025

Suvine rooste maha

 


Ülemine väitlusleht on meie edasijõudnud väitlejate hooaja avaväitlusest. Keskmine on järgmisest väitlusest ja kõige alumine on eilsest, arvutimängude teemal peetud väitlusest. Väitlusvõõrale inimesele ei ütle see pilt ilmselt eriti midagi. Väitlusinimestele aga räägib see selget keelt suve jooksul kogunenud rooste järk-järgult maha puhastamisest. 

Eile tegime mõlemas ruumis, nii algajate kui edasijõudnutega, väitlust teemal "VU, et arvutimängud on inimesele kahjulikud." Kui algajate esimene väitlus oli peaaegu liiga hea et olla tõsi, siis seekord oli pilt tavapärasem. Oli argumendiliine (dopamiinisõltuvus ja tervisemõjud, arvutimängude arendav mõju), mis algasid esimese jaatajaga ning kandusid läbi kogu väitluse. Sama ajal oli ka neid (näiteks meie jummala hea majandusargument), mis esimesest paarist kõnest kaugemale ei jõudnud. Ah jaa, kui ma ütlen "meie", siis see tähendab, et ma sain ise ka väidelda eitavat poolt. Võtsin kolmanda kõneleja rolli, mis kunagi ise võistlusväitlust tehes oligi minu positsioon tiimis.

Vaikselt hakkame jõudma lähemale sellele punktile, kus algajad ja edasijõudnud võivad hakata samas ruumis väitlema, esialgu erinevaid lauapooli, aga ühel hetkel ka juba täiesti läbisegi.


01 oktoober, 2025

Uus väitlushooaeg 2025/26 on alanud

Oleme maja peal kuulnud müüti, et väitlusklubisse tulemiseks peab olema tark ja oskama hästi esineda. Ei. Ei ole nii. Väitlusklubis saab targemaks ja julgemaks esinejaks. Tulla võid 6. klassis või 12. klassis, mõlemast on tuldud. Tulla võid nii, et oled igapäevane Economisti lugeja või et käid ka ERRist kauge kaarega mööda. 

 


Paljud käivadki väitlusklubis sellepärast, et õppida eluks vajalikke oskuseid - kiire mõtlemine, veenev rääkimine, julge esinemine, hea meeskonnatöö. Teised käivad sellepärast, et kord nädalas teistsugustel teemadel mõelda ja mõtteid vahetada. Kolmandad käivad sellepärast, et seltskond on lahe. Ega enne ei tea, kui tuled ja proovid. D-12 kell 16 igal teisipäeval. Liituda võib jooksvalt kogu õppeaasta jooksul, aga praegu sügisel on eriti magus aeg.

Eile oli väitlusklubi selle hooaja teine kogunemine. Toimus kaks väitlust. Edasijõudnud tegid ühes ruumis väitluse teemal "Valitsus usub, et õpilastele peaks andma rohkem vabadust valida õppeaineid." Algajatega väitlesime teises ruumis teemal "Valitsus keelaks loomade tapmise." 

Algajate väitlus oli väga sisukas. Rääkisime liikide väljasuremisohust, kui ulukite küttimisega kaasneb ka haigusepuhang. Rääkisime loomade tunnetest ja valukogemusest ning moraalsest vastutusest, aga vastukaaluks ka näiteks lemmikloomade piinade lõpetamisest ravimatute haiguste puhul. Rääkisime sellest, kas taimsest toidust saab inimene kõik vajaliku ning mis juhtub Eesti 67 lihatööstuse ettevõtte ja sealsete töökohtadega, kui loomi enam tappa ei tohi. 

Edasijõudnuid ma seekord ei kuulnud, aga kuna seal ruumis oli esinemisjulgust palju rohkem, siis oli naeru ja hõiskeid sealt rohkem kuulda. Ma sain hiljem kommentaaridest aru, et valitsus oli iga kõne alguses oma plaani muutnud. Mmmmm, ebakonventsionaalne :)

Eelmisel korral väitlesid edasijõudnud selle üle, kas 2030. aastast tuleks Eestis keelata sisepõlemismootoriga autode kasutamine. Algajatega tegime õhupalliväitlust.

Ühesõnaga - tulge vaatama! Tükki küljest ei võta kellelgi ja kui peale esimest korda meeldima ei hakka, siis kohustust uuesti tulla ka ei ole. Olen aeg-ajalt kohanud täiskasvanuid, kes ütlevad, et neil koolis oli küll väitlusklubi, aga nad ei jõudnud / julgenud sinna minna ja siis hiljem on kibedalt kahetsenud. Ära Sina nii kaua oota, eks :)


28 aprill, 2025

Palju õnne, Ramon!

 Öeldakse, et pilt räägib rohkem kui 1000 sõna. Laseme siis piltidel rääkida.



Kirjutab Eesti Väitlusselts FBs: "26. ja 27. aprillil kulmineerusid 2024/2025. aasta keskkoolide Eesti meistrivõistlused III etapi ja neile järgnenud kogu hooaega lõpetavate finaalvoorudega Kindluse Koolis. Eesti meistriks tuli eestikeelses arvestuses tiim NEXUS koosseisus Kaspar Noor, Richard Käsper ja Ramon Gelkov Tallinna Reaalkoolist, Tallinna Inglise Kolledžist ja Rocca al Mare Koolist."

Ja veel: "Parima kõneleja tiitlit jagasid kolmandal etapil Ramon Gelkov ja Kaspar Noor. Ramon Gelkov kuulutati ka aasta arvestuses parimaks kõnelejaks."

Ja lisab Margo: "See on esimene kord RaM Kooli väitlusklubi ajaloos, kuna oleme olnud rohkem väitlusharidusele kui väitlusspordile keskendunud klubi. Aga Ramon on suurepärane näide sellest, et kui motivatsiooni on ja ise  kõvasti pingutada, siis saab RaM klubist alustades jõuda Eesti väitluse absoluutsesse tippu. Eestis pole enam kuhugi kõrgemale minna. Edasi jäävad ainult rahvusvahelise tiitlivõistlused. Palju õnne, Ramon! Super töö oled ära teinud oma ja oma tiimi arendamisega. Full respect."

Nii ongi. Enough said.

06 märts, 2025

Kamoon, see ei ole kaitstav plaan!

 

RaM väitlusklubi pole kunagi otseselt olnud võistluväitluse klubi, aga oleme alati üritanud toetada neid, kes tahavad võistlusväitluse karjääri teha. Ise ajame rohkem väitlushariduse asja. Meie klubi esinumber on juba mõnda aega olnud Ramon, kellel vöövahel Eesti meistrikate etapivõit ja nüüd keskkoolide Euroopa Meistrivõistluste 3.-4. koht ning peas Demosthenese pärg. Kui Ramon ütleb, et üks plaan ei ole kaitstav plaan, siis kuigi see käib debatelandi kohta, tuleks seda ka tegelikus maailmas tõsiselt kuulata.


Ja just seda Ramon eelmise klubi lõpus ütles. Tegime kaks väitlust. Ühes ruumis TI-hüppe teemal ehk kas igale gümnasistile tuleks anda tasuta tahvelarvuti ja ChatGPT Pro konto, nagu Linnar Viik & Co on välja pakkunud. Teises ruumis oli küsimuse all plaan 1. septembrist 2025 RaM koolis laialdaselt kasutama hakata 4+1 süsteemi, kus õpilased on neli päeva koolis ja ühe päeva igast nädalast sisustavad iseõppega. Hetkel testivad seda süsteemi 10. ja 11. klassid ning iseõppepäev on kolmapäev. Ülejäänud väljapakutud teemasid sh. ilmselt ühte läbi aegade klubi pikimat väitlusteemat näeb siit fotolt:

'


Ma ise kuulasin kohtunikuna TI-hüppe väitlust. Ka minu ruumis tundus, et jaatusel nappis argumente, millega kaitsta seda spetsiifilist plaani, sest peresid, kes tasuta IT seadmeid reaalselt vajavad, pole nii palju ja ChatGPT Pro eelised teiste keelemudelite tasuta versioonide ees pole nii suured. 

Ramon oli ruumis, kus väideldi 4+1 süsteemi üle. Pealkirjas olev hüüatus oli esimene asi, mida ta ütles, kui ma pärast väitluse lõppu nende ruumi läksin. Otto ja mitmed teised olid ka enam-vähem sama meelt, aga Ramon oli silmnähtavalt frustreeritud, et pealtnäha sümpaatne plaan ei ole väitluses argumenteeritult kaitstav. Seda eriti arvestades, et selle plaani reaalne rakendamine koolis järgmisest õppeaastast tundub pigem kindel kui mitte.

Igatahes oli üks mõnus väitlusõhtu jälle sisustatud ja saime kõik treenitumate ajudega kodu poole suunduda.

19 veebruar, 2025

Lugeda või mitte lugeda? Kindlasti lugeda.

 


Lugeda või mitte lugeda? Selles pole küsimus. Kindlasti lugeda. Küsimus on, mida lugeda? Sellest väitlesimegi. Teema oli "VU, et kohustusliku kirjanduse asemel võid lugeda endale sobivat raamatut". Kuigi ise panin oma hääled teistele teemadele (drooniload ja rahuläbirääkimised), oleks täitsa tahtnud sellel teemal väidelda. Kuid klubilisi oli piisavalt, tiimid tulid täis ja väitluskõnet pidama ma ei mahtunud.

Väitluse eel ütlesin, et selle teemaga saab minna kas väga-väga hästi või väga-väga nirusti. Väitluse lõpus analüüsi tehes pidin oma sõnu sööma, sest oli tulnud sisukas ja huvitav väitlus, kus samas oli nii sisulises kui tehnilises mõttes arenguruumi. Jaatus rääkis sellest, et vabadus teoseid valida (neil oli mõistagi täpsem plaan selle kohta) tõstaks motivatsiooni ja vähendaks cheatimist (nt ChatGPT kokkuvõtete lugemine), samuti suurendaks lugemisest saadavat praktilist kasu (kui loed ilukirjanduse asemel nt Atomic Habitsit) ning toetaks elukestvat lugemisharjumust. 

Eitava poole argumentide kohaselt on cheatimine sümmeetriline mõlemas maailmas, sest alati on õpilasi, kes ei taha üldse midagi lugeda olenemata sellest, kas raamat tuleb kohustuslikust nimekirjast või saab ise valida. Samuti analüüsisid nad õpetajate tööd ning keerulisemaks muutuvat hindamist, kui õpetaja ise ei ole vastavat teost läbi lugenud. Väga hea lisaargumendi tõi 2. kõnest Trevor, kes (oma näitel) ütles, et kohustusliku kirjanduse nimekirjas võid avastada enda jaoks uusi meeldivaid raamatuid, isegi kui algselt hakkad lugema kohustuse ajel. Sisulises mõttes jäi eitaval poolel tegemata see analüüs, mis puudutab jagatud kirjanduskogemuse väärtust ühiskonnas ja kultuuris, samuti ei süvenetud ilukirjanduse lugemise väärtusesse (mäletate, teiselt poolt jaatus rääkis hoolikalt, et kasulikum on lugeda praktilist kirjandust).

Kevin tegi peaaegu täiusliku 1. kõne, Carl säras enesekindlusega Frederik, Artur ja Mathias hoidsid kõrget kvaliteeti pool kuni kolmveerand kõnet, lõpus tekkis kõikidel väikeseid väljakutseid. Läbivam õppimiskoht on 3. kõnede struktuur, mis läks veidi kaduma mõlemal lauapoolel. Kokkuvõtvad kõned tegid lõpus siiski hea ja selge maailmade võrdluse. Väitluse lõpuosas kohale jõudnud Jenna tegi samal teemal muheda vaibakõne ning jagas pärast veel ka turniirimuljeid. Jenna: "Lapsed, palun, palun, kui te tulevikus turniirile lähete, tehke vähemalt niipalju eeltööd, et te lepite omavahel kokku, mis plaani te kaitsma lähete." :)

13 veebruar, 2025

IF $proge_kohustuslik = 1 THEN ...

KKEM 2. etapile minejad valmistusid etapi teemaks. Ülejäänud klubilised hääletasid järgmiste teemade hulgast:

  • V ehitaks Eestisse ja Lätisse juurde kaks uut päikese- ja tuuleparki.
  • Valitsus muudaks programmeerimise õppimise koolis kohustuslikuks.
  • V kaotaks sularaha.
  • V muudaks regulaarse sportimise kohustuslikuks.


Valituks osutus programmeerimise kohustuslikkuse teema. Järgnenud väitluses ei seatud kahtluse alla asjaolu, et programmeerimise õppimine on kasulik nii täna kui tulevikus. Siiski leidis mainimist kogemus, et Arduino jaoks koodi kirjutades saab ChatGPT juba täiesti iseseisvalt hakkama. Seega vajadus programmeerimisoskusega inimeste järgi võib väheneda, aga sellegipoolest on programmeerimise õppimine positiivselt arendav. Eituse kahtlused olid rohkem seotud sellega, et need kasulikud õppetunnid, mis tuleks programmeerimise õppest, saadakse juba nagunii kätte matemaatikast ja teistest ainetest, seega pole lisatundi vaja. Teiseks kahtluse allikaks oli just kohustuslikkuse aspekt. Selles nähti ohtu, et programmeerimine muutub neile, keda see tegelikult ei huvita, kohustuse tõttu vastumeelseks. Igati sisukas väitlus, head tõestusmaterjali nii välisviidetest (ministeeriumi uuring koolide arvutitega varustatuse kohta) kui isiklikest kogemustest programmeerimisega. 


Teises ruumis mõtlesime ja väitlesime edasi maksudest vs laenust Eestis (vt eelmine postitus). Argumendiliine ei hakka siinkohal lahti kirjutama, aga väitluse järgselt tõdes Jenna, et keeruline on väidelda, kui otsest tõestusmaterjali on vähe, sest teemaks on tulevikku suunatud valikud või hüpoteetilised stsenaariumid. Väga hea märkamine tema poolt ja arusaamine olukorrast, milles nii ettevõtete juhid kui riikide juhid ennast sageli leiavad. Kuna etapp toimub juba eeloleval nädalavahetusel, siis saab järgmises postituses kirjutada mh etapi tulemustest.

06 veebruar, 2025

Maksutõusud vs riigivõlakirjad ja kommide müsteerium

Teisipäeval kohtusime taas väitlusklubis, et arutleda Eesti maksupoliitika ja riigieelarve tasakaalustamise teemadel. Seekordne teema – „Eesti peaks käimasolevate maksutõusude asemel võtma laenu“ – oli valitud lähenevate keskkoolide Eesti väitluse meistrivõistluste 2. etapi ettevalmistuseks.  Jennal ja Karinil on kindel plaan minna, seega oli neil hea võimalus harjutada majanduslike ja poliitiliste argumentide ehitamist ning analüüsida teema strateegilist ülesehitust.

Enne väitluse algust tegime kiire ajurünnaku, kus tõime välja nii maksutõusude kui ka laenuvõtmise eelised ja puudused. Jaatuse mõtted keskendusid majandusliku paindlikkuse, investeeringute ja madala intressikeskkonna eelistele, samas kui eituse poolelt rõhutati pikaajalist võlakoormust, maksutõusudest laekuvate vahendite stabiilsust ja investoritele saadetavat sõnumit.

Väitluseks valmistumise ajal avastasime D13 klassi laualt korraga hunnika kirju koera komme. Proovisime mõistatada, kes neid meile pakkunud oli, aga keegi ei tahtnud heategu omaks võtta. Karin küll naeratas kavalalt, aga ta naeratab peaaegu alati, nii et ka see polnud kivikõva tõestusmaterjal. Lõpuks, kui ka teine tiim oli ruumi tagasi tulnud, selgus siiski, et kommide pakkuja oli Frederik ja kommide pakkumise põhjuseks tema sünnipäev. Lasime siis laulu lahti ja kommidel heamaitsta.

Väitluses rõhutas jaatav pool (Jenna, Karin, Artur, Mathias), et maksutõusud mõjutavad kõige valusamalt madalama sissetulekuga inimesi ning et laenu abil saaks riik teha strateegilisi investeeringuid, mis toovad pikaajalist majanduskasvu. Lisaks viidati sellele, et intressimäärad on praegu soodsad ning laenamine võimaldab riigil kriisidele paindlikumalt reageerida.

Eitav pool (Kevin, külalisesineja Henrik, sünnipäevalaps Frederik ning Jaan) tõi esile, et laenuvõtmine võib kaasa tuua tulevikus kõrge võlakoormuse, mille tagasimaksmine paneb surve alla tulevased põlvkonnad. Samuti on maksutõusud stabiilsem tuluallikas ja annavad riigile läbipaistvama finantsstruktuuri. Väitluse käigus kerkis esile ka moraalirisk – kui laenuvõtmine on liiga lihtne, võib see soodustada vastutustundetut kulutamist.

Väitluse ühe tulemusena sai selgeks, et kuna riigile lisavahendite saamine on mõlemal meetodil "valus", siis on väitluse üheks oluliseks teemaks see, kes, millal ja milliste ampsudena seda valu tunneb. Otto, kes ka seekord kohtunikutööd teha proovis ja omal käe krampi kirjutas, tõi välja, et kui riik lisavahendid investeerib, siis sellega kaasneb alati ebakindlus, kuna isegi parimad investeerimisplaanid ei pruugi anda soovitud tootlust. Samas, maksutõusud mõjutavad tarbimist ja võivad pidurdada majanduskasvu.

Ühe korra jõuame veel klubis seda teemat väidelda enne, kui turniir kätte jõuab. Vahepeal tasub jälgida, mis ühiskondlikud arvamusvahetuses sellel teemal mõeldakse-räägitakse.

28 jaanuar, 2025

Kas vägivaldsed revolutsioonid on õigustatud?

Väitlusklubist pole nii ammu kirjutanud, et häbi kohe. Õnneks ei peegelda see klubi enda aktiivsust - väitlused ja turniiridel käimised ja näidisväitlused on kogu aeg toimunud. Peamiselt selle pärast, et postitused olid muutunud pikaks ja põhjalikuks ja siis nappis aega nende tegemiseks. Proovime teha selles muutuse - teha postitusi sagedamini, aga seejuures iga üksiku postituse maht tuleb väiksem. 

Millega tegelenud oleme? Tavaline väitlusklubi õhtu näeb välja nii, et kogunemise ajal kirjutavad kõik tahvlile teemasid, mille üle nad on ise mõelnud või klassis või kodus arutlenud ning mida tahaks väidelda. Seejärel teeme teema(de) hääletuse, mille käigus valime välja sel õhtul väideldava(d) teema(d). Väitluseid toimub meil tavaliselt 2, mõnikord 3 korraga, kuna klubi kasutuses on mitu klassiruumi. Panen valiku vahepeal väideldud teemasid postituse lõppu. Mõnda väitlust kuulan ja tagasisidestan vahetult, mõnda teist salvestan ja tagasisidestan järgmine kord. Mõnikord on Ramon teinud kohtunikutööd. Kõige sagedamini kasutame Eesti keskkoolide väitlusformaati, aga lisaks oleme teinud väitluseid Briti parli, Ameerika parli, Karl Popperi jt formaatides.


Täna oli teistsugune klubi. Vaatasime alustuseks ühte kõnet ja ühte ristküsitlust USA 2019. aasta Lincoln-Douglase meistrivõistluste finaalist. Kasutasime sama teemat - Vägivaldne revolutsioon on õigustatud vastus poliitilisele rõhumisele ja proovisime ka ise Lincoln-Douglase formaati. Päris esmakordne see polnud, aga tänastest klubilistest olid vaid üksikud seda formaati enne katsetanud. Tegemist on USAst pärit 1:1 võistlusformaadiga, kus raamis plaani ei kasutata ja väitlus käib filosoofiliselt, printsiipide üle, sarnanedes selles mõttes kunagise Karl Popperi formaadiga. Korraga toimus kolm väitlust. Kuigi formaat oli uus ja ristküsitlus elemendina võõras, siis tulid välja õigeid kohti kaaluvad väitlused ja ka enamik kuuldud ristküsitlusi kestsid 3 minutit ning olid igati sokraatilised. Klubilised ise hindasid teemat natuke keeruliseks. Niipalju tänasest.

Lubasin postituse lõppu panna sel õppeaastal varem väideldud teemasid. Siin need on:
  • Valitsus taastaks Tallinna linnahalli.
  • Kool peaks õpetama äri / majandust algklassidest.
  • Valitsus Taanina müüks Gröönimaa USAle.
  • Valitsus ei võtaks riske.
  • Valitsus kohustaks vanemaid oma 1-8-aastastele lastele igal õhtul raamatut lugema.
  • Valitsus eelistaks RaM väitlusklubi võistlusväitluse klubina.
  • Talinnas tuleks trollid asendada metrooga.
  • Valitsus usub, et Trump tagab EL julgeoleku.
  • Eesti peaks kunsti rahastamisel laiendama kunstnikupalga süsteemi.
  • Valitsus eelistaks lemmikloomana koera kassile.
  • Valitsus usub, et valikuolukorras tuleks magamist eelistada õppimisele.
  • Ettevõtlusõpe peaks koolis algama 1. klassist
  • Valitsus eelistaks enamiku avaliku sektori teenuste üleviimist erasektorisse.
  • Valitsus lubaks Ukrainal kasutada kaugmaarakette rünnakuks.
  • Valitsus eelistab maailma, kus kaasvanem on peamiselt mitte-romantiline.
  • Valitsus tõstaks sporditundide arvu nädalas.
  • Valitsus eelistaks alati vabadust turvalisusele
  • Valitsus kahetseb narratiivi, et elus on üks tõeline kutsumus.

Kõik huvilised on alati väitlusklubisse oodatud! Koguneme teisipäeviti kl 16 klassis D12 või D13 ja lõpetame kl 18.

07 detsember, 2023

Kas inimliigi evolutsioon on jõudnud tupikusse?


Mul vedas. Sain viimases väitlusklubis niisama chillida. Ühes ruumis võttis kohtunikutöö enda peale Ramon, keda varjutas Jenna. Teises, algajate ruumis, tegid kohtunikutööd Henrik ja Arne. Mis tähendab, et ma sain lihtsalt niisama kuulata ja teemaga kaasa mõelda. Meie väitlusklubis juhtub seda haruharva. Algajate ruumi ei tahtnud segama minna, sest seal tegi mu poja oma elu esimest väitluskõnet. Seega kuulasin meie kogenud väitlejaid BP formaadis teemal: "VU, et inimkond on jõudnud evolutsioonilisse dead-endi."

Ramon oli kohtunik ja andis kohtuniku tagasiside kohe pärast väitlust. Ma saan niisama siin mõtiskleda teema üle.

Kuigi te ise polnud definitsiooniga pärast väitlust rahul, siis mulle väga meeldis. Evolutsiooniline tupik on sõna-sõnalt see, mis Sander ütles: "kui liigist ei teki enam uut liiki". Sander pani oma kõne alguses kohe õigesti paika ka liigi piiri - uus liik on tekkinud siis, kui homo sapiens sapiens ei saa enam selle uue olendiga järglasi saada. Mulle meenus seda kuulates üks kunagine vestlus Toomas Trapidoga, kus me mõtlesime, et kas inimliikide lahknemine võib tekkida elustiili tõttu. Umbes nii, et ökoinimesed arenevad ühes suunas ja tehnoinimesed teises suunas ja ühel hetkel on nad intellektuaalselt nii erinevad, et kuigi füüsiliselt nad võiksid järglasi saada, siis sotsiaalselt selliseid olukordi enam ei teki, kuna nad elavad täiesti erinevat elu ega mõista teineteise valikuid üldse. 

Muide, evolutsioon ei lähe positiivses või negatiivses suunas. Need on inimlikud hinnangud, lähtudes ajas muutuvatest, kokkuleppelistest väärtustest. Evolutsioon on evolutsioon. See eelistab ümbritsevates tingimustes ellujäämiseks paremini kohastunud isendeid, andes neile rohkem järglasi ja nii levitades nende genoomi. Mia ütles oma kõnes, et pole ühtegi põhjust, miks DNA mutatsioonid peaks järsku peatuma ja ma olen täiesti nõus. Seega, kui DNA jätkab juhuslikke mutatsioone, nagu see siiani 3,8 miljardit aastat on jätkanud, ning ümbritsevad tingimused jätkuvalt muutuvad (olgu siis tuumasõdade, kliimamuutuste või kosmoselendude ajel), toimib ka evolutsioon edasi. Võiks isegi spekuleerida, et kui keskkond muutub palju ja järsult (näiteks tuumatalv vms), siis hakkab evolutsioon kiiremini tööle.

Sama asi on nende muutuvate tingimustega. Kui me sõidame igale poole bussidega, siis see ei peata evolutsiooni. See lihtsalt tähendab, et tulevikus saavad rohkem järglasi väiksema lihasmassiga, lühemate jalgadega inimesed, sest nad on paremini kohastunud maailmaga, kus ei pea ise kõndima. Selline suund ei pruugi meile meeldida, aga evolutsioon hoolib täpselt null protsenti sellest, mis me tema suunast arvame. Muide, lihtsalt ajaraami paika panemiseks - me sünnime täna täpselt samasuguse ajuga, nagu inimesed 60 000 aastat tagasi. Ehk et evolutsioon ei ole just vilgas protsess. Kõik need väikesed leiutised, mis me oleme viimase 60 000 aastaga teinud, no ma ei tea, näiteks nagu tsivilisatsioon, pole avaldanud absoluutselt mingit mõju meie ajule. Teine viis seda öelda on, et kui võtta vastsündinu kiviajast ja panna ta kaasaegsesse perre üles kasvama, siis ta ei oleks karvane ja mörisev töll, vaid võiks olla üks meist ilma, et me sellest kuidagi aru saaks.

 

Väitluses oli päris palju juttu ka tuumarelvadest ja sellest, et inimliik suretab ise ennast välja. Ühest küljest pole selleks muidugi tuumarelvi vaja. Kui üks põlvkond inimesi, mis iganes põhjusel, otsustab, et nad enam lapsi ei taha, siis 120 aastat hiljem on meie liik välja surnud. Kuid kogu tuumarelvade jutu lükkas väga elegantselt ümber Mia. Mul oli väga kahju, et keegi sellest edasi ei rääkinud, sest see oli võibolla parim ümberlüke selles väitluses. Meenutuseks - Mia ütles, et kui dinosaurused ei surnud välja, vaid arenesid edasi lindudeks ja krokodillideks, siis ei suudaks üks tuumasõda ka inimliiki hävitada, arvestades meie arvukust. 

Chixculubi meteoriit, mis tabas maad 66 miljonit aastat tagasi, oli 10 km läbimõõduga. Tabamusel tekkinud plahvatuse jõud oli 100 teratonni TNT ekvivalent.  Võrdluseks, teadaolevalt on Maa riikide arsenalis praegu kokku 6400 megatonni TNT ekvivalendiga tuuma- ja vesinikulõhkepeasid. Seda on 15 625 korda (!) vähem kui meteoriidil, mis hävitas paljud, kuid mitte kõik Maal elanud dinosaurused. Ma arvan, et kuigi me liigina suudame väga paljudele inimestele ja teistele olenditele halvima stsenaariumi korral palju, palju kannatusi tekitada (mida keegi meist kindlasti kunagi näha ega kogeda ei tahaks), siis me ei ole isegi lähedal sellele, et suuta tuumarelvadega oma liiki hävitada. Tubli, Mia!

Üks põnev mõte, mis korraks kusagilt väitlusest läbi käis, oli küsimus, et kui inimene sulandub kokku oma loodud tehnoloogiaga (sisuliselt küborgid), siis kas seda saab pidada evolutsiooniks. Ma ei tea, aga areng sinna suunas on juba tükk aega toimunud. Enamasti paneme me inimese sisse tehnoloogiat ravieesmärkidel (südamestimulaatorid, titaanist liigesed, nägemis-, kuulmisnärvi ja aju implantaadid, proteesid), aga on ka neid, kes katsetavad neid tehnoloogiaid enda peal ülivõimete saavutamiseks. Päris uue liigi väljakujunemist oleks raske ette kujutada (jälle, see järglaste saamine ilmselt ikka toimiks), aga see ei tähenda, et me ei võiks küberneetiliste hübriidorganismide ehk küborgide teket evolutsiooniks pidada.

Lõpetuseks, ma andsin GPT 4-le prompti, kus ma loetlesin, mis on olnud perekonna homo arengusuunad viimase 500 000 a jooksul (osadest oli ka väitluses juttu):

  • pikem kasv
  • suurem aju ning seetõttu proportsionaalselt suurem pea
  • taanduv karvkate kehal
  • suuremad silmad
  • väiksem suu, hambad ja lõualuud, nõrgemad lõualihased
  • väiksem, saledam ja vähem lihaseline keha
  • liikuvamad sõrmed (eriti pöial)
  • vähenevad erisused sugude vahel

Seejärel palusin tal projitseerida need trendid 500 000 aastat tulevikku ja teha pilt sellest tuleviku inimesest. Proovisin, mis ma proovisin, iga kord sain veateate. Võite ise ka proovida. Aga mulle tundub, et allolev netist leitud pilt enam-vähem vastab nendele kriteeriumitele:


06 detsember, 2023

Meie oma Ramon meistrikate etapi finaalis


Nädalavahetusel (2.-3. detsember 2023) käisime Tartus, kus toimus keskkoolide Eesti meistrivõistluste 1. etapp. Kokku osales 83 võistkonda, nendest 52 eestikeelses arvestuses ja 31 venekeelses arvestuses.  RaM Kooli väitlusklubist võistlesid Emil ja Sander ühes tiimis, Arne, Henrik ja Karin teises tiimis ning Ramon kolmandas tiimis koos kahe teistest koolidest tiimikaaslasega. Enamik väitluseid oli teemal "Valeinfo levitajaid tuleks karistada." 

Päris paljud olid esimest korda turniiril - Henrik, Sander, Emil ja Karin. Nendest veel ekstra saavutus oli see Karini jaoks, kes alustas väitlusega alles septembris, kui ta tuli valikainesse. Oktoobri lõpus liitus ta väitlusklubiga, tegi väga kiire arengu ning läks siis nüüd detsembris juba meistrivõistlustele väitlema. Super!

Muidugi, RaMikate jaoks oli etapile tulek ka ohverdus, sest 1. etapp kipub igal aastal jääma samasse nädalavahetusse RaM Tantsuga, mis tähendab, et sõprade ja klassikaaslaste etteasteid tuleb vaadata ülekande teel. Ühtlasi jäi päris mitu klubi väitlejat turniirile tulemata, sest nad valisid RaM Tantsul osalemise kasuks.

Turniiril olles kipub tulemuste jaht muidugi võimust võtma, kuid olulisim on ikka tagasiside, oskused, kogemused ja tutvused, mis turniirilt saadakse. Siiski, viies eelvoorus väitlesid kõik tiimid ja võiduta ei jäänud keegi meie omadest. Samuti tehti igati normaalseid kõnelejapunktide tulemusi.

Omaette kõrgustes tegutseb muidugi Ramon, kes sai isiklikus arvestus 7. kohta ning jõudis oma võistkonnaga finaali. Selleks tuli lisaks 5 eelvoorule läbida edukalt ka veernad- ja poolfinaalid. Kohtunike otsusega 6:1 tuli küll finaalis vastu võtta kaotus, aga teine koht meistrikate etapil on suur saavutus, mille üle uhkust tunda. See on minu teada teine kord üldse, kui RaM klubi väitleja on meistrikate finaalis väidelnud.  

Finaali salvestust näeb siit https://www.youtube.com/live/5JXKA3BPXDQ?si=nnDPaBu8KEN-jz9j


13 september, 2023

Uus väitlushooaeg 2023/24 avatud

Täna oli väitlusklubi esimene, mitteametlik soojenduskohtumine. Ametlikult alustab RaM väitlusklubi tegevust järgmisest teisipäevast, 19. septembrist. 

Soojenduskohtumisele kogunes meid kuus, sest paljud olid seotud filmiprojektiga. Rääkisime natuke sellest, kuidas väitlussuvi on läinud. Ramon ja Jenna jagasid väitlusseltsi suvekooli muljeid. Vaatasime esimeste perioodide Eesti ja rahvusvaheliste väitlusürituste infot. Väitluskalendrit näeb siin https://argument.ee/sundmused/vaitluskalender. Kliki järgmiste kuude peale, seal on sündmuseid ka, septembris veel suurt midagi ei riiklikul tasandil ei toimu. Igaüks nokitseb oma koolis.

Seejärel tegime turundusplaane. Hooaja alguses on hea erinevate kanalite kaudu väitlusklubi kohta infot levitada, et kõik RaMikad, keda väitlus tõmbab, ikka väitlusklubisse jõuaksid. Mia lubas olla meie sotsiaalmeedia manager. 

Ilmselt tekib meil sellest aastast siis kaks "lendu", vähemalt alguses. Kogenud väitlejad teevad profitrenni ja algajad õpivad põhiasju. Muidu juhtub nii, et kui keegi algaja satub kohe Ramoni vastu väitlema, kes räägib ta maa alla, siis me seda algajat rohkem ei näe. Või ta peab kuulama Sandri 2000 sõna minutis kõnet ja kaotab lootuse ning tulemus on sama. Kuid iga asi omal ajal. Vaatame, palju uusi liitujaid tuleb ja otsustame selle pinnalt. Ma lihtsalt teen endast ühe klooni ja siis töötan kahes ruumis korraga. Tavaline värk.

Plaanid tehtud, oli aeg teema valida, et suvega kogunenud tolmukiht väitlusoskustelt maha lükata. Ramon alustas ja kirjutas tahvlile teema, millest keegi peale tema aru ei saanud. Kui uurisime, et mis selle teema sõnastuse taga peitub, siis soovitas Ramon meil ChatGPT-ga konsulteerida või guugeldada. Lõpuks ta siiski leebus ja tegi meile lihtsurelikele tahvlile "selgitava" tabeli. See juhtub siis, kui neli korda nädalas väitlustrenni teha. 



Valituks osutus teema "VU, et abielu peaks olema lubatud ainult kristlastele". Alguses tundus huvitav teema, valmistumise käigus tundus, et on kaldu ja vähe argumente, aga kui väitlema hakkasime, siis kandis küll. Vähemalt selle ühe väitluse, turniiri jagu väitluseid pigem ei kannaks välja. 

KK formaat. Sander ja Mia olid eituses, aga kuna Mia pidi enne väitluse algust lahkuma, siis sai Margo ka väidelda. Valitsus nägi abielu kui naiste allasurutud rolli põlistavat religioosset igandit ja tahtis sellest alguses lahti saada väljaspool kristlust ning aja jooksul ka kristluse piires. Opositsioon juhtis tähelepanu, et abielu oli olemas Mesopotaamia tsivilisatsioonidest alates ning on tuntud kõikides maailmareligioonides, seega pole kristlik nähtus. Samuti, et kui naisi allasuruvatest nähtustest ühiskonnas tahta lahti saada, siis pole abielu institutsioon see kõige problemaatilisem, millest algust teha. Juttu tuli nii Rootsi islami-kogukonna aumõrvadest, USA kristlaste relvadest, Sandri vanematest, kui abieludest Jaapanis. 

Väitluse võitis Erko. Mitte valitsus ei võitnud, sest Erko tegi väga hea kolmanda jaatuse kõne. Erko üksinda võitis selle väitluse, sest ta tegi kõige sisukama kõne. Kuna tal aga oli teamline peamiselt iseendaga, siis on keeruline öelda, et tema väga hea kõne oleks valitsuse tervikuna võidule viinud. Margo ja Sander kuulasid Erko kõnet nii keskendunult, et unustasid vahemärkuste tegemist täiesti ära. Erko rääkis Aasia riikides noorte tüdrukute abiellu müümisest perede poolt ja sellest, et vaba kooselu toob endaga kaasa rohkem ausust ja kui see ei toimi, on seda lihtsam ja selgem lõpetada. 

Selline mitteametlik kick-off siis väitlushooajale. Järgmine kord juba lipsud ette ja Economistid kaenlasse!



11 aprill, 2023

Kunstiväitlus. Väitluskunst. Kas väitlus on kunst?

Seekordses väitlusklubis tegime eelmise nädalaga sarnast harjutust. Pakkusime alguses teemasid. Moodustasime tiimid. Iga tiim valis omale ettevalmistamiseks teema. Esitasime JA1 kõned. Nende pinnalt valisime välja, millisel teemal teha täismahus väitlus.

Teemadena pakuti välja järgmised:

  • VU, et paks riik on parem kui kõhn riik.
  • V kehtestaks eraisikutele CO2 kvoodid.
  • V FIA-na annaks võistlejatele ühesugused sõidukid.
  • Eeldusel, et see on võimalik, muudaks kõik inimesed skisofreenikuteks.
  • V usub, et inimene peaks valima võlutiivad üle võlukepi.
  • VU, et kunst on objektiivne.
  • VU, et anarhia on parem kui demokraatia.
  • VU, et lääneriikidel pole mõtet Aafrikas Hiina investeeringutega võistelda.
Valituks osutusid paks vs kõhn riik, kunstiteema ja anarhia vs demokraatia. Kõik tiimid tegid seekord hea ettevalmistuse, kellelgi ei läinud fookus kaduma ettevalmistusperioodi jooksul. Anarhiast oli teadmisi vähe ning see andis JA 1 kõnes tunda, kõne jäi pigem abstraktseks ja pinnapealseks. Väitlejad tegid, mis nad suutsid lühikese ettevalmistusajaga, aga lihtsalt polnud sisulist teadmist võtta. Paks vs kõhn riik ja kunstiteema valmistati ette võrdselt hästi ning mõlemast oleks saanud hea väitluse, aga kuna kunstiteemalisi väitluseid on nii vähe tehtud, siis Margo arbitraarse otsuse tulemusel läks seekord väitlusesse kusntiteema.

Kunstiteema väitluse analüüs tuleb siia, aga Margo peab enne flow üles leidma... :(

04 aprill, 2023

Kas USA peaks Aasia Vaikse ookeani jätma Hiinale?

 


Valmistume klubis Eesti meistrivõistluste 3. etapiks, mis tuleb täismahus improturniir. Seal edukalt osalemiseks on vaja hästi planeerida piiratud ettevalmistusaega ning oskuslikult juhtida tiimi koostööd. Teeme enne turniiri harjutust, kus moodustame klubi alguses tiimid, iga tiim valib omale teemade hulgast ühe teema ja 15 minutit valmistub selleks. Seekord olid valikus järgmised teemad:


Valituks osutusid "VU, et YOLO pole hea elufilosoofia", "V tooks seriaali Tujurikkuja tagasi" ja "V Valge Majana taanduks sõjalistelt positsioonidelt Aasia Vaikse ookeani piirkonnas". Pärast ettevalmistust tulid kõik tiimid ja pidasid JA 1 kõne. Nendest valisime välja kõige sisukamat väitlust lubava kõne ning valituks osutunud tiim sai kõikide ülejäänud klubiliste vastu pidada maha ka ülejäänud väitlust oma teemal. Selleks teemaks osutus USA ja Hiina hõõrdumine Aasia Vaikse ookeani piirkonnas. Jaatasid Emil, Ramon ja Karl. Eitasid kõik ülejäänud.

Emil ei olnud oma JA1 avakõnega rahul ning põhjusega. Nimelt oli ettevalmistuse ajal jäänud tiimitöö tegemata. Ramon oli ettevalmistanud väga hea kõne ning esitas selle teema valiku voorus. Kui aga väitluseks läks, lükkas ta millegipärast Emili tanki, kes polnud JA 1 kõne pidamiseks valmistunud. Samuti üritas Emil pidada kõne Ramoni märkmete järgi (see ei tööta kunagi), selmet kasutada oma märkmeid, mis tal ka olemas olid. Seega tuli avakõnest välja auklikud Ramoni mõtted Emili suu läbi. Väitlus on tiimisport ja seda kiputakse alahindama.

Valitsuse peamine plaan oli muuta majandussidemed Hiinaga nii tihedaks ja vastastiksõltuvaks, et sõjaga kaasnev majanduslike suhete katkemine oleks liiga valus hind ning see omaks preventiivset toimet.

Opositsiooni keskne vastus (mis sai alguse väga tugevas EI 1 kõnes) oli, et kahjuks on ajalugu näidanud selle lähenemise ebaefektiivsust. Siia lisati kaks väga tugevat näidet. Esiteks teise maailmasõja näide, kus lääneliitlased üritasid vaadata läbi sõrmede Saksamaa järjest laienevale mõjule ja kasvavale ambitsioonile. Sarnaselt sellele, kuidas lääneriigid on praegu lasknud Hiinal laiendada oma mõju Aafrikas. Teiseks Venemaa näide, keda EL üritas mitu aastakümmet tuua erinevatesse majandussuhetesse ja võrgustikesse, et ennetada sõja võimalikkust. Valitsuse vastuanalüüs ütles, et EL ise kui järgmise maailmasõja ärahoidmiseks moodustatud majandussidemed, on toiminud. Kahjuks kõlas see näide hästi napisõnaliselt ainult ühes kõnes, samas kui opositsioon kandis avakõne ideed (et diktaatoreid / Hiinat ei saa usaldada). Teises kõnes lisandus siia veel hea analüüs sellest, mida Hiina kolonialism tähendab, koos näidetega Tiibetist ja uiguuridest. Valitsuse algne majanduslike vahenditega sidumise mõte ja nii sõja ärahoidmine sumbus väitluse lõpuks üsna ära.

Keskse küsimuse kõrval oli teine teema USA kui maailmapolitseiniku roll. Kas USA jätkuvalt suudab seda rolli täita ja kas tal on õigustus seda teha? Valitsus üritas kaitsta seisukohta, et Hiina oleks Kagu-Aasia riikidele parem partner. Opositsioonil ei olnud liiga keeruline seda ideed auklikuks lasta, sest valitsuse kriteerium oli Aasia demokraatia heaolu, aga opositsioon tõi välja, et Hiina ei ole ise demokraatlik riik ning ei toeta seega ka demokraatiat partnerriikides. Samuti toodi taaskord välja inimõiguste rikkumised Hiina enda sees vähemuste suhtes ning majanduslikud käeväänamised, mida Hiina teeb oma partneritega Aafrikas. 

Väitlus teises pooles tõstatus korra küsimus, et kas valitsus muudab piisavalt status quot ja räägib piisavalt teemasse, kuna valitsuse plaan oli esmalt saavutada väga tihe majanduslik integratsioon ning seejärel tuua ära relvajõud. Must-valgel lugedes võiks tunduda, et see opositsiooni poolne kriitika on isegi põhjendatud, aga see, kuidas valitsus reaalselt teemat väitles, tekitas piisava clashi nii status quo kui opositsiooni kaasusega ja jäi ka teema piiridesse. Valitsusel jäi siin serebraalset jõudu väheks, et kõiki ülejäänud klubilisi üle mõelda, aga ennast olid juba argumendi ja raami sedamisega ka väga keerulisse positsiooni mängitud.

Väitluse raami ainus küsitavus oli valitsuse seatod kriteerium: "Aasia demokraatia heaolu". Opositsioon juhtis korduvalt õigesti tähelepanu, et valitsus ei tegele oma kaasuses oma kriteeriumi saavutamisega. 

Sisusiselt analüüsiti väitluses olulisi küsimusi, mille üle selliselt sõnastatud teema just väitlust tahabki. Ainsana jäi ehk arvesse võtmata see, miks USA väed üldse Aasias on ehk kust tuleb USA tegevuse legitiimsus antud regioonis. Euroopas on väga selgelt olemas koostöölepped (NATO), mis annavad aluse USA relvajõudude positsioonidele, Aasias tuleneb legitiimsus pigem teise maailmasõja järgsetest kokkulepetest. Seega üks võimaluse teemat näha on küsida, kas maailma politiiline olukord on muutunud selliselt, et USAl on kadunud ära 2ms tulenev legitiimsus oma vägede Aasias hoidmiseks.   








22 märts, 2023

Nihilism and Designer Babies

 Yesterday, we debated in English. Here are the proposed motions:


After the vote, two topics were selected:

  • THBT parents should have the right to design their babies.
  • THBT the only answer to life is nihilism.
I was judging the designer babies debate. It was a good debate with relevant arguments. The nihilism debate, I hear, suffered somewhat from the lack of a clear definition of nihilism. 

Flow sheet of the designer babies debate looks like this, the feedback was given on the spot.



15 märts, 2023

Gary Lineker vs Rishi Sunak

Täna tegime väitlusklubis erandi ning selle asemel, et pakkuda teemasid välja väitlusklubi liikmete poolt ning siis hääletamisega valida väideldavad teemad, olin omalt poolt ette valmistanud mõned keerukamad, aktuaalsed teemad. Osalt selleks, et väitlejaid kolmanda etapi eel proovile panna, osalt selleks, et rõhutada Economisti ja muu uudismeediaga regulaarselt kursis olemise vajadust.

  • 1. ruumis: “Valitsus Euroopa Komisjonina kõnniks pigem Gary Linekeri, mitte Rishi Sunaki jälgedes.”
  • 2. ruumis: “Senat kahetseb allveelaevade müüki Austraaliale.”

Teises ruumis oli kohtunikuks värskelt meie kooli kõnevõistluste võitnud Ramon Gelkov, kes andis väitlusele kommentaari kohapeal. Ta oli pooleldi rahul toimunud väitlusega, kõige rohkem jäi tema hinnangul puudu tuumatehnoloogia müügi osa- ja mõjupoolteks olevate riikide karakteriseeringust. Samuti oli probleeme väitluse raamiga, mis seati liiga kitsalt Austraaliale arvestades, et teema tahtis saada väitlust Hiina-USA mõju tasakaalust Kagu-Aasias.

Mina olin esimese ruumi kohtunik Minu kohtunikuleht nägi väitluse järgselt välja selline, millest juba paistab, et tegemist oli sisuka väitlusega.


Esimene oluline küsimus väitluses oli, kuivõrd saavad Euroopa riigid majanduslikku kasu immigrantide vastuvõtmisest. Valitsusel oli head toetavat materjali kasu tõestamiseks. Opositsioon tõstatas keeleoskuse ning arvestava osa madala hariduse probleemi oma 1. kõnes (op 1. argument).  Nüüd sattus valitsus libedale teele. Esmalt üritati öelda, et keelekeskkonnas õpivad immigrandid uue kodumaa keele kiiresti ära. Kui opositsioon tõi siis välja suured immigrantide piirkonnad, kuhu sisserändajad koonduvad ning kus nad saavad edukalt oma keelega hakkama (Türgi linnaosade näitel Saksa linnades), asus valitsus rääkima sundhajutamisest. Osaliselt räägiti EL liikmesriikide vahel hajutamisest, osaliselt aga ka sama riigi sees eri piirkondadesse hajutamisest. See mõte, kuigi nii väitlustehniliselt ok kui ka sisuliselt ettekujutatav, oleks pidanud tulema valitsuse 1. kõnes, kus aga unustati üldse plaanist rääkida. Poole väitluse peal hakata looma plaani, mis lükkab ümber oponendi argumente, ei ole väitluses aus. Samuti, kuigi opositsioon seda välja ei toonud, sattus sundhajutamise mõte ohtlikult lähedale valitsuse teise argumendiga (Euroopalikud väärtused) vastuollu minemisele.

Teises väitlusküsimuses (Euroopa moraalne vastutus ja väärtused) tegi valitsus hea töö.  Esimeses kõnes esitatud kujul oli tegemist tugeva ja korralikult tõestatud argumendiga. Opositsioon ürituas parreerida plaaniga, kus immigrantide kvooti vähendatakse aegamisi ning immigrantide vastuvõtmise vähenevate kulude arvelt toetatakse rahaliselt sihtriike, et oleks vähem põhjuseid emigreeruda sealt. Opositsioon möönis esimeses kõnes Euroopa moraalset kohustust, aga tahtis seda kohustust täita rahalise abiga lähteriikidele. Valitsuse ründas raha andmise ideed edukalt alates teisest kõnest praktilise tasandi kriitikaga raha väärkasutamise kohta, samuti kolmandas kõnes piiri tõmbamise põhjendamatuse kohta nende vahel, keda võtame ja keda ei võta vastu, eriti arvestades, et siiani on Euroopa riigid oma väärtustest lähtuvatl olnud pigem immigratsioonile avatud. Opositsioonil said selles väitlusküsimuses lõpuks mõtted otsa ja vastused taandusid turvakontrollide tegemisele, mis on juba puhas tehniline detail ja ei lükka ümber valitsuse suurt ideed Euroopalike väärtuse ja moraalse kohustuse kohta.

Viimane suurem väitlusküsimus lähtus opositsiooni 2. argumendist, mis rääkis ebaproportsionaalselt suurest koormast, mis tekib immigrantide vastuvõtmisel osadele EL liikmesriikidel (Itaalia, Kreeka). See argumend oli väga probleemne vähemalt kahel põhjusel. Esiteks ei olnud kumbki pool raamistanud väitlust Euroopa Liiduga. Arvestades, et nii Rishi Sunak kui Gary Lineker on Suurbritannia kodanikud, oli Euroopa riikidest rääkimine teistes argumentides põhjendatud. Kuid kuna UK ei ole enam EL liige, siis kitsendamine EL raami oleks vajanud kindlasti eraldi mainimist 1. kõnede alguses (kus seda ei tehtud). Teiseks oli antud argumend probleemne, sest Itaalia ja Kreeka koormus ja mured lähtuvad illegaalsetest immigrantidest. Ka Immigration Law, mille vastu Gary Linekeri kommentaarid olid suunatud, lähtub vähemalt osaliselt illegaalsete immigrantide probleemist, seega teema järgi oleks võinud argumenti pidada teemakohaseks. Kuid kuna kogu ülejäänud väitlus rääkis pigem legaalsetest immigrantidest (vastuvõtmise kvoodid jms), siis see illegaalse immigratsiooni argument oli ohtlikult lähedal raamist väljajäämisele. Loomulikult, arvestades, et valitsuse 1. kõne unustas sisuliselt raami seada, oli raami probleem väitluses läbi. Valitsus aga kumbagi ülalnimetatud lähenemist ei kasutanud selle argumendi nõrgestamiseks. Selle asemel valiti anda sisuline vastus, et EL jagab immigrante liikmesriikide vahel ringi, samuti toetab tekkivate kulude katmisega Itaaliat ja Kreekat. Esmaselt see ümberlüke toimis, aga opositsioon taastugevdas immigrantide vastuvõtulinnakute tööjõu vajadusega, mida pole võimalik rahaliselt kompenseerida (meditsiinipersonal, haridustöötajad, juristid). Nüüd said valitsusel head mõtted otsa. 

Opositsioon üritas oluliseks mängida ka oma 2. kõnes sisse tootud 3. argumenti julgeolekuriskist, mis kaasneb ekstreemsete vaadetega indoktrineeritud immigrantide vastuvõtmisega. Valitsuselt sellele vastust ei tulnud, aga opositsiooni kiituseks tuleb öelda, et oma 3. kõnes nad ei unustanud seda argumenti, vaid tõid selle uuesti välja ning märkisid ära, et see jäi oponentidel vastamata. Ilma selleta ei oleks antud argumendil väitluses kaalu olnud, kuid tänu opositsiooni kolmandale kõnele tuleb seda argumendiliini otsustamisel arvesse võtta.

Igati hea ja sisuline väitlus kujunes sellest. Aitäh väitlejatele!

11 jaanuar, 2023

Kuidas te kõik Maria joonistuselt Sandri ära tunnete???


Uue perioodi esimesel kogunemisel oli kohal kahe ruumi jagu väitlejaid ja natuke pealegi, nii et mõni kokkuvõttev kõne sai tehtud eraldi kõneleja poolt.

Klubi alguses pakuti välja viis teemat. Hääletamise tulemusel osutusid valituks teemad:
  • VU, et labased väljendid (sinu ema, kes küsis jt) tuleks keelata.
  • VU, et ilma jumalata ei ole moraali.
Olin kohtunikuks esimeses väitluses. Teemat vaadates tundus veidi riskantne, aga tegelikult keerasid väitlejad selle teema täpselt õigele rajale ning välja tuli hea väitlus sõnavabaduse üle üksikisiku heaolu raamis.

Valitsus lähenes teemale läbi solvangu saaja (1. argument) ja solvangu ütleja (2. argument) perspektiivi. Sekkusin natuke valitsuse valmistumisprotsessi ja palusin neil mitte teha 3. argumenti, mida esitaks teine kõneleja. See on muutunud murettekitavalt levinud trendiks Eesti väitluses. Teisel kõnelejal ei ole kohustust tuua uut argumenti. Teine kõneleja peab laiendama argumentatsiooni, aga seda saab väga edukalt teha olemasolevate argumentide laiendamise teel. Viimasel meistrikate etapil oli väga sageli olukord, kus mõlema poole (!) teised kõnelejad tõid ühe uue argumendi juurde. See tähendab, et 4. kõne lõpuks said alles kõik argumendid lauda ja kokku oli 6 argumenti. Nii on peaaegu vältimatu, et osa materjali kukub maha, tulevad auklikud väitlused jne. Meil piirdus väitlus nimetatud kahe argumendi ja eituse poolt tehtud kahe vastusega. Väitluse käigus kujunes sõnavabadus veel natuke omaette metateemaks sinna kõrvale.

Seejuures (nagu väitluslehe pealt ka näha on) jooksis eitus veidi lati alt läbi esimese argumendiga tegelemisel. Võeti kinni ühest esimese jaataja veidi ebaõnnestunud kobraste vihkamise näitest ning naeruvääristati seda. Kuid selle punase heeringa varjus jäi argumendi tegelik sisu, mida jaatuse iga kõnega korralikult edasi arendas, vastamata. Ülejäänud argumendiliinides oli korralik clash.

Eitusel oli paar head potentsiaali, mis jäid aga natuke lühidalt mainituks, kuigi neid oleks saanud põhjalikumalt välja arendada, nt solvangute kohta suhtluskultuuris ning uute asemele tekkimine, kui eelmised muutuvad taunituks. Väitlus õige veidi kannatas selle all, et jaatuse plaani mehhanism polnud kristallselge ehk siis see, et mida keelamine nende fraaside puhul täpselt tähendab või kuidas seda tehakse. See andis eitusele ruumi rünnata.

Oma ilmselt kõigi aegade parima kõne tegi Jonas teisest jaatusest. Kõik argumendiliinid käsitletatud, uute, heade näidete ja selgituste varal laiendatud. Jonase toodud materjali väideldi lõpuni välja. Mia Kaisa tõi oma kõnes huvitavaid mõtteid. Jenna suutis väga hästi taastuda segadusest, mille Rasmus oma taktikaliselt õigesti ajastatud vahemärkusega korraks tekitas. Jenna kõne kirsiks oli esimese argumendi "Sõnadel on alati mõju" analüüs. Karl oli ootuspäraselt hea kokkuvõtvas kõnes, aga väga tugeva kokkuvõtva kõnega üllatas ka Grete. Rasmus tuli sujuvalt toime selle väitluse suurima tulva vahemärkustega. Henrik tõi oma kõnes väga hästi välja libeda nõlva mehhanismi, mis jäi üheks eituse keskseks liiniks lõpuni välja.

Teise ruumi moraali väitluse salvestasin videosse, aga selle postituse kirjutamise hetkeks olen jõudnud ära kuulata ainult Steni esimese jaatuse kõne. See oli väga sisukas. Kaks argumenti. Esimeses hea analüüs inimeste võrdsuse teemal, mis ei võimalda kellelgi õigustatult oma moraali teistele kehtestada ning seda saab teha üksnes jõuga (nt sõdade võitmise teel). Teises argumendis ajaloolised näited sellest, mis juhtub, kui režiimid on aktiivselt ateistlikud ehk siis kui moraal ei tulene mingist kõrgemast jõust. Väitluse järgselt ütlesid väitlejad ise, et palju oli juttu rohepöördest ning et tegemist oli seni parima "teise ruumi väitlusega". See tähendab siis ruumi, kus Margo ei ole kohal ja kohtunikuks. Kuulan väitluse videost tervikuna ära, eks ma siis saan teada. 

Mõnus klubiõhtu oli.






 

08 november, 2022

Snäkkidega stressi vastu? Pigem vist mitte...

Kõige haaravamad väitlused juhtuvad sageli siis, kui satub väga aktuaalne teema. Kunagi ammu, Lahesõja puhkemise eelõhtul, korraldasime Tallinnas, Õpetajate majas väitluse teemal, kas lääneriigid peaksid Iraaki ründama. Ruum oli puupüsti inimesi täis, kohal olid meediaväljaanded. 

RaM väitlusklubis päris nii suurt murdmist ei toimunud, aga kahe väitluse jagu klubilisi oli kohal ja väitlemiseks pakuti välja neli erinevat teemat:

  • Valitsus soovib autod teha illegaalseks. Infoslaid oli ka selle kohta.
  • Valitsus direktorina lubaks koridoris süüa snäkke.
  • Valitsus väidab, et eksisteerib ainult minevik.
  • Valitsus usub, et kes ei tea minevikku, sellel puudub tulevik.
Välja valiti rasvaselt märgitud teemad ning alljärgnev analüüs käib esimesel teemal toimunud väitluse kohta. Teema taust oli see, et samal päeval oli üks klubilistest saanud direktorilt noomida koridoris snäkkide söömise teemal. Ta tahtis aru saada, kas tal on piisavalt sisulist argumentatsiooni, et direktorile vastata. 

Väitlus tuli tehniliselt korralik. Auke ei olnud, kogu lauda tulnud materjal sai analüüsitud. Maksimaalsest tulemusest jäi puudu materjali tiheduse mõttes. Ideaalis järgib väitlus liivakellale vastupidist kuju. Esimestes kõnedes tuleb 2/3 materjali lauda. Teised kõned laiendavad, täiendavad, analüüsivad. Kolmandad kõned võtavad uuesti kokku. Seekord laiendamise efekt jäi pigem ära ning teistes kõnedes väitlusele enam uut kvaliteeti juurde ei tulnud. Väideldi olemasolevat materjali.

Peamisteks argumendiliinideks kujunesid toitumisharjumused, söömise vajaduse ning sellele kuluva aja tasakaal ning koolimaja heakord. Kui kahte viimast argumendiliini võib pidada mõneti tehniliseks, siis esimene oli väga sisuline. Jaatus, kes toetas snäkkide söömist koridorides, tõi välja toidu, eriti magusa toidu, stressi leevendavat ja aju tööd toetavat toimet, mis enne pingelist tundi või kontrolltööd on oluline. Sellega võitis jaatus lühiajalise perspektiivi, sest eitusel ei olnud siin tugevat sisulist vastust. Prooviti kord sellega, et söömine ja töö tegemine korraga hajutab fookust kui ka sellega, et emotsionaalne toitumine tekitab ülekaalulisust, aga läbivat tiimijoont välja ei kujunenud. Eitus rõhus selle asemel pikale vaatele ning rääkis, et kui kooli ajal kujundada välja valed toitumisharjumused, siis negatiivne tervisemõju avaldub pikema aja jooksul pärast kooli. Lihtsamata sõnadega - kui iga kord pingelises olukorras haarad magusa järele, siis see harjumus maksab ühel hetkel tervise halvenemisega kätte. Eitus toetas oma seisukohta rohkete näidetega selle kohta, kuidas meie koolis tehakse tööd õigete toitumisharjumuste väljakujundamiseks. Sellele polnud omakorda jaatusel selget vastust. Kui nüüd kohtuniku positsioonist natuke tõlgendada, siis võiks ilmselt öelda, et arvestades kooli peamist eesmärki (toetada maailma mõtestamist, valmistada noori ette ülejäänud eluks, anda selleks vajalikke oskuseid, suhteid, teadmisi ja harjumusi), on pikaajaline perspektiiv ilmselt olulisem ning sellest tulenevalt eituse argumendid kaalukamad. Ideaalis oleks seda kaaluvat analüüsi muidugi tahtnud kuulda väitlejatelt endilt.

Järgmises klubis saame siis teada, kas väitluses kerkinud argumendid läksid hiljem ka tegelikus koolielus kasutusse!


04 oktoober, 2022

Matemaatika on keel, milles jumal kirjutas universumi

 

Pealkirjas olevat mõtet on tihti omistatud Galileo Galileile, kuigi tegelikkuses ta ilmselt midagi sellist ei kirjutanud. Siiski, paljud teised teadlased on sõnu "jumal" ja "teadus" samas lauses kasutanud ning mitte ilmtingimata vastanduvalt. Näiteks üks meie aja tuntumaid füüsikuid Dr. Michio Kaku on öelnud: "The mind of God we believe is cosmic music, the music of strings resonating through 11 dimensional hyperspace. That is the mind of God.

Meie tänase väitlusklubi BP väitlus toimus teemal "VU, et teadus on viies maailmareligioon", aga seda tänu juhuslikult koridoris õppinud kaasõpilastele. Alustasime nimelt kolme teemaga, lisaks juba nimetatule olid valikus ka "Valitsus jätaks monumendid sinna, kuhu nad paigaldati." ja "Valitsus usub, et me elaksime paremas maailmas, kui kõik inimesed planeedil räägiksid ühte ühist keelt." Pärast hääletamist selgus, et iga teema poolt oli kolm kohalolevat väitlejat ja kuna Margo ei olnud nõus oma otsustava häälega patiseisu lahendama, tuli minna konsulteerima oraakliga. Oraakliks osutusid esimesed kaks kaasõpilast, kes meile väitlusruumist välja astudes vastu juhtusid ning kuna nad mõlemad ühest suust ütlesid "kaks" (ok, ok, alguses üks neist ütles "neli", kui palusin öelda ühe numbri ühest kolmeni), siis number kaks see pidigi olema ning selle numbri taga peitus teaduse ja religiooni suhet uuriv teema.

Mõned klubi liikmed ehmatasid teema peale esialgu ära, aga põhjust selleks polnud, sest veerand tundi hiljem leidis aset sisuline, huvitav ja teemakohane väitlus.

Peaministri rollist tegi Sander korraliku avangu kolme argumendi ja hästi struktureeritud kõnega. Väitluse raami ununemine oli küll BP formaadi mõttes oluline rolli mittetäitmine, aga see oli vist Sanderil ka esimene või teine kord elus BP formaati väidelda ning kindlasti esimene kord peaministri rollist. Argumentide sisu osas oli 1. valitsus oma kaasuse õigesti sihtinud, tuues välja teaduse ja religiooni olemuslikke sarnasusi (mõlemad annavad käitumisjuhiseid paremini elamiseks, mõlemad on oma järgijate jaoks pühendunud elamise viis ning mõlemad toetuvad õpetajatele, kes vastavat maailma mõtestamise viisi edasi kannavad). Ühe näitena tõi Sander välja, et noorteadlastel on sageli raske oma tulemustega mõjule pääseda, kuigi nende töö kvaliteet võib olla väga kõrge, sest usk vanematesse  ja tuntumatesse teadlastesse on suurem.

Opositsioon tegi loogilise vastukäigu ning asus näitama, kuidas teaduse ja religiooni alustes on olemuslik erinevus (üks toetub usule, teine korratavale katsele) ning seetõttu ei saa teadust kuidagi religioonide hulka arvata. Op liider Sten võttis oma kanda veidi seda rolli, mille valitsus oli õhku jätnud, ning raamistas väitlust omalt poolt definitsiooniga. Kõne jätkus mõne teravmeelse ümberlükkega. Stiilinäide: "Õpetajate olemasolu teaduses ja religioonis ei näita veel, et nad on sarnased. Õpetajaid on väga palju. Mu isa on minu jaoks õpetaja. Mu autokoolis on mul õpetaja. See ei tee autokooli veel maailmareligiooniks." Selgelt struktureeritud, hea rollitäitmisega ja põhjaliku analüüsiga kõne, kus näiteid tuli muuhulgas ka uuest testamendist. Seejuures ei eitanud Sten täielikult, et on inimesi, kes mõttelaiskusest teadusesse usuvad või teadlasi ülistavad, aga ta lükkas need kõrvale väikese ja väheolulise grupina.

Asepeaministrina pakkus head analüüsi Henrik. Stenile vastates tõi ta välja, et kaugeltki mitte kogu teadus ei toetu korratavale eksperimendile, vaid väga palju on puhtalt teoreetilist ja arvutuslikku teadust (näiteks oli Hawkingi kiirgus), mida me ometi usume tõese olevat. Kahjuks läksid mõned vastused märgist mööda (näiteks looduse ülimuslikkus, mille Arne järgmises kõnes ilusti ära seletas, et ülistamine ja ülimuslikkus on kaks erinevat mõistet) ning teistes vastustes ei läinud valitsus piisavalt kaugele usu olulise koha näitamisega teaduses. Tundus, et mõte oli valitsusel õige ning ühte head strateegiat (näidata, et opositsiooni kirjeldatud teaduse ideaal ei kirjelda adekvaatselt selle tegelikku rolli tänases ühiskonnas) aimati, aga täielikult välja mängida ei suudetud.

Opositsiooni aseliidrile Arnele oli jäänud esimeses lauapooles rohkem vormistav roll, kuid Arne tegi muidugi palju enamat. Ta selgitas, et teaduse tegija ei pea uskuma millegi uue avastamisse, ta satub selle peale uurimise käigus ja kinnitab seda katseliselt. Sama mõte oli läbiv ka mujal tema kõnes. Otse tsiteerides: "Pattu tehes mõni inimene tunneb ennast halvasti ja teine ei tunne, aga füüsilist vigastust tunnevad kõik." Arne kandis esimese opositsiooni teamline'i rahulikult lõpuni, näidates veelkord, kuidas religiooni aluseks on usk, teaduse aluseks tõestatud faktid ning sellest lähtealusest järeldub kahe distsipliini põhimõtteline erinevus.

Teises lauapooles võttis valitsuse teatepulga Erko, kes kohe kõne alguses tegi selge laienduse öeldes, et see, mis religioonis on uskumused on sama, mis teaduses on uuringud. Kui 1. valitsus vaatles ainult usu rolli teaduses, siis teine valitsus tõi sinna kõrvale tõsikindla teadmise rolli religioonis. Erko selgitas ilusti, kuidas religioonis on olemas faktid - jumala sõna ehk pühakirjade alustekstid. Ta tõi näiteid maailmareligioonide pühakirjadest ning sellest, kuidas nendes kirja pandu on religioosse argumenteeritud arutelu tõsikindlaks aluseks. Teadlane peab suutma oma seisukohti tõestada uuringutega samamoodi, nagu usuvend peab suutma oma seisukohtades tugineda pühakirjas öeldule. Kõnetehniliselt oli Erkol suve roostet veel veidi peal, seetõttu jäi kõne lühemaks ja täiendavat argumentatsiooni peale ülalkirjeldatud põhiseisukoha ei tulnud.

Teisest opist alustas Karl ja tegi samuti korraliku laienduse öeldes, et kui me loeme teaduse viiendaks maailmareligiooniks, siis rikume me sellega ära nii teaduse kui religiooni. See kaksikloogika oli opositsiooni teise lauapoole kaasuse alus. Teadus saab rikutud, sest kui teadlased kuulutada pühakuteks, ajab see nad omavahel konflikti ja tekitab teadusharude vahele võistluse tõe monopoli pärast, mida seal praegu on vähem. Religioon saab rikutud, sest ... jah, ega ma päris täpselt sellest mehhanismist aru ei saanudki, mida Karl selgitas. Kuidagi satuvad religioossed inimesed faktide vähesuse tõttu tagakiusamise ohvriks. Oluline oli, et teine valitsus siiski sai aru ja vastas sellele järgmises kõnes. Nimetatud kahele argumendile lisas Karl veel ümberlükkeid, millest peamine oli, et uuringu mõte on tõestada, aga uskumus religioonis ei tõesta, vaid loob paremat maailma. Faktid teaduses kirjeldavad looduse objektiivset toimimist. Religioosne õpetus on õpetajatele pähe tulnud tarkus, kuidas suunata inimesi paremale elule. Erinevad asjad. Soliidne kõne.

Siinkohal tegime väitlusesse pausi, et kuulata vaibakõnesid. See on küll rohkem USA parli traditsioon, aga kuna Mia Kaisa jõudis klubisse just siis, kui väitlus oli algamas, siis kasutasime tema nutikust just vaibakõne vormis. Esimene minut kulus Mial enesekindluse leidmiseks, aga kui see oli käes, kuulsime korraliku analüüsivat kõnet selle kohta, miks tema jaoks on opositsioon teinud väitluses paremat tööd. Argumendiliinide kaalumine, näited. Hea kõne Mialt teine klubi järjest. Paar annust usku oma mõtlemisvõimesse tuleb veel leida, siis on ta pidurdamatu.

Pakkusin vaibakõne võimalust ka Jennale, kes oma elu esimeses väitlusklubis sattus kohe BP väitlusesse (ta valmistus koos 2. valitsusega), aga kuna ta oli kogu väitlust jälginud erapoolikult (ja, olgem ausad, kuna see oli ta esimene klubi), siis ta viisakalt loobus seekord vaibakõne võimalusest.

Tagasi väitluskõnede juurde. Valitsuse kokkuvõttev tuli Katariinalt, kes ei väsi üllatamast. Endast mitu klassi vanemate õpilastega koos väideldes tegi ta taaskord väga sisutiheda kõne. Ilusti oma laiendust hoides (ehk vaadates nii usku teaduses kui teadmist religioonis) tegi ta kokkuvõtted valitsuse positsioonist, aga ümberlüketena pakkus ka täiendavat analüüsi. Näiteks tõi ta välja, et teadlased usuvad teaduslikku meetodisse täpselt samamoodi, nagu pühad isad usuvad jumala sõnasse. Või siis see, et tavalised inimesed elavad kas teaduse või religiooni õpetuse järgi, usu alusel, kumbagi kontrollimata. Katariina lõpetas ilusa mõttega sellest, kuidas suure avastuse teinud teadlast on ülistatud sarnaselt pühakutega religioonis ja selles pole midagi halba, pigem on see igati teenitud tunnustus, sest nad on muutnud väga paljude elu paremaks.

Viimase sõna sai väitluses Ramon, kes tahtis alguses veidi ootamatult hakata väitluse raami painutama, justkui käiks väitlus selle üle, kas teadus tuleks mingil moel seadustega kuulutada viiendaks maailmareligiooniks. Teisi sõnu hakkas justkui kusagilt viirastuma plaan väitluses, mida siiani oli väideldud väärtuskaasustega. Ramonil on muidugi õigus selles osas, et BP väitlus, kus valitsus ei too plaani, on üsna ebakonventsionaalne. Kuid kuna just sellisena 1. valitsus selle väitluse püsti pani ja kõik ülejäänud tiimid sellega kaasa mängisid, siis op whipina seda pöörama asuda on natuke liiga 13. tund. Midagi muud hullu sellest muidugi ei juhtunud, kui et Ramon veidi kõneaega kulutas. Ülejäänud kõnes tõestas ta, kuidas teadus ja religioon saavad ja peaksidki eksisteerima kõrvuti, aga mitte sama pulga peal. Nende võrdustamine tooks mõlemale kahju, aga kasusid ei kaasneks. Teadlane võib olla kristlane, teda ei peaks sundima valima, kumba usku ta on. Ainus, mis seekord opositsiooni lõpukõnes veidi ununes, oli kogu oma lauapoolt kokkuvõttev roll. Teise opositsiooni mõtted said kenasti kokku võetud, aga opositsiooni tervik loogika oleks mahtunud veel sellesse viimasesse minutisse, mis praegu kasutamata jäi.

Kuis siis jääb? Tunnustus kõikidele keeruka teema hästi ära väitlemise eest. Opositsioon hoidis oma argumentatsiooni liine hästi, eriti esimene opositsioon. Valitsustel olid selged võimalused ja osad neist oma kasuks ka mängiti, kuid üksjagu jäi kasutamata potentsiaali. Kas siis seetõttu, et kõik mehhanismi selgitused ei õnnestunud või et kõik kõned ei tulnud nii sisutihedad, kui iga väitleja hinges alati soovib. Seda, kas teadus on tänases tegelikkuses muutunud viiendaks maailmareligiooniks või suudab oma ühiskonnas keskseks muutunud rollis mitte saada usu küsimuseks, vaid jääda truuks teadusliku meetodi empiirilistele ideaalidele, ei oska RaM väitlusklubi muidugi lõpuni öelda. Me lihtsalt tegime sel teemal head väitlust ja saime kõik koos paremateks mõtlejateks ja kõnelejateks.

Argumendi kaarti ei jaksanud seekord teha. Flow on siin.




28 september, 2022

Mis juhtuks, kui lastevanemad õpiks väitlema?

 



Kui väitlusoskuseid õpivad nii noored kui nende vanemad, paranevad nendevahelised suhted. Väitlus õpetab struktuurselt mõtlema, tähelepanelikult kuulama ja rahulikult rääkima. Kõik need on olulised oskused, et arvamuskonflikte rahumeelselt lahendada ja häid suhteid hoida. Cronin (1990) leidis USA ülikoolide tudengeid küsitledes, et 74% kinnitas oma suhtlemisoskuste paranemist väitlusõpetuses osalemise tulemusena. Williams et al. (2001) and Littlefield (2001) leidsid 286 tudengi ja 193 keskkooliõpilase küsitlemise tulemusel, et suhtlemisoskuste paranemist peeti kõige põhilisemaks väitlustegevuses osalemise kasuks.

Väitlusoskused ei võta ära võimupositsiooni ja ei muuda iseloomu. Kui oma võimupositsioonilt otsuseid tegeval vanemal või õpetajal on lisaks olemas ka väitlusoskused, võib see olukorda teha hullemaks, mitte paremaks. Noorte väitlusoskused pigem veidi tasandavad mänguvälja.

Selliseid argumente sai eile väitlusklubis kuulda. Rahvast oli hõredalt, sest haigus on paljud rivist maha võtnud. Nendega, kes erinevatele ringlevatele viirustele vastu on pidanud, tegime start-stop väitlust. Alguses soojenduseks kuulasime küll ära ka ühe kõne, kuidas matemaatiliselt tõestati, et maa on lapik :)

Start-stop väitlus tähendab, et pärast iga kõnet võtame aja maha ja analüüsime argumente, nende mehhanisme, tõestusmaterjali ja leiame parimad vastused. Seejärel paneme aja käima tagasi, keegi reaalselt peab järgmise kõne ühiselt ettevalmistatud materjali pinnalt ning siis peatame taaskord aja ja arutame. Samal ajal valmib ka kirjalik argumendikaart (vt postituse lõpus). Harjutus on hea, sest aitab aeglasemal tempol läbi teha ja visuaalselt vaadelda seda mõtte- ja analüüsiprotsessi, mis tavalisel väitlusel peab juhtuma reaalajas. 

Emadele-isadele ja õpetajatele väitlusoskuste õpetamisest rääkisime sellepärast, et RaM Koolis hetkel sellise kursuse loomise võimalus on. Kas kursust luua või mitte, see on järgmise paari nädala otsus ning kõik eile klubis loodud argumendid on otsuse oluliseks aluseks.

Alltoodud argumendikaardi lugemist hõlbustab teadmine väitluse raamist:
Def - väitlusoskused on argumendiõpetus, struktuurne kuulamine, kõneõpetus
Krit - meie kooli kogukonna otsuste kvaliteet
Plaan -  Lastevanemate Kooli kaudu pakkuda kõikidele meie kooli kogukonna õpetajatele ja lastevanematele tasulisi väitlusoskuste kursuseid mahus 1 kord nädalas 2 perioodi jooksul.
Koormis - kasud ületavad kahjusid

Argumendikaartide tegemiseks kasutame tarkvara https://www.rationaleonline.com/. Eilse väitluse argumendikaart (kliki suurendamiseks kaardil):