Õpilastel on ikka huvi, et kust on pärit õpetaja teadmised, et too nii kompetentne on, et neid juhendada.
Umbes viis aastat tagasi piilusin mina ise esimest korda D-32 klassitoa ukse vahelt sisse, hirm naha vahel, uudishimu ka. See, et ma sinna ikka ja alati tagasi julgesin minna, tundub nüüdseks ületamatu julgustükina - kartus eksida, vaiki jääda või punastades poole kõne pealt istuma minna oli jube suur. Nüüdseks olen oma tollast hirmu sadu kordi trotsinud ning enda peal aru saanud, mida nõuab ja tähendab ühe noore kasvamine vokaalseks ning argumenteeritud kodanikuks.
Juhendajana armastan ma anda rohkelt tagasisidet ning olla pigem toetaja / toestaja kui lammutaja. Julgutan õpilase lahkumist oma turvatsoonist ning uute lahenduste ning nippide kasutamist. Kasutan meetode, mis ei arenda ainult väitlusoskust, vaid ka üldisemalt kõnelemisjulgust, ühiskonna struktuuride mõistmist, suhtlusoskusi ning tahet areneda.
Viis aastat iganädalast väitlemist, Demosthenese pärg, treenerite ning kohtunike koolitused ja väitluslaagrid, lisaks veel osalemised erinevates projektides, milles argumenteerimine ning enda idee edasiandmine on eluliselt olulised on kõik ladunud vundamendi minu saamisel noorte väitlejate juhendajaks.
Argumenteerigem terviseks!
Sanna
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar