Lugeda või mitte lugeda? Kindlasti lugeda.

 

Lugeda või mitte lugeda? Selles pole küsimus. Kindlasti lugeda. Küsimus on, mida lugeda? Sellest väitlesimegi. Teema oli "VU, et kohustusliku kirjanduse asemel võid lugeda endale sobivat raamatut". Kuigi ise panin oma hääled teistele teemadele (drooniload ja rahuläbirääkimised), oleks täitsa tahtnud sellel teemal väidelda. Kuid klubilisi oli piisavalt, tiimid tulid täis ja väitluskõnet pidama ma ei mahtunud.

Väitluse eel ütlesin, et selle teemaga saab minna kas väga-väga hästi või väga-väga nirusti. Väitluse lõpus analüüsi tehes pidin oma sõnu sööma, sest oli tulnud sisukas ja huvitav väitlus, kus samas oli nii sisulises kui tehnilises mõttes arenguruumi. Jaatus rääkis sellest, et vabadus teoseid valida (neil oli mõistagi täpsem plaan selle kohta) tõstaks motivatsiooni ja vähendaks cheatimist (nt ChatGPT kokkuvõtete lugemine), samuti suurendaks lugemisest saadavat praktilist kasu (kui loed ilukirjanduse asemel nt Atomic Habitsit) ning toetaks elukestvat lugemisharjumust. 

Eitava poole argumentide kohaselt on cheatimine sümmeetriline mõlemas maailmas, sest alati on õpilasi, kes ei taha üldse midagi lugeda olenemata sellest, kas raamat tuleb kohustuslikust nimekirjast või saab ise valida. Samuti analüüsisid nad õpetajate tööd ning keerulisemaks muutuvat hindamist, kui õpetaja ise ei ole vastavat teost läbi lugenud. Väga hea lisaargumendi tõi 2. kõnest Trevor, kes (oma näitel) ütles, et kohustusliku kirjanduse nimekirjas võid avastada enda jaoks uusi meeldivaid raamatuid, isegi kui algselt hakkad lugema kohustuse ajel. Sisulises mõttes jäi eitaval poolel tegemata see analüüs, mis puudutab jagatud kirjanduskogemuse väärtust ühiskonnas ja kultuuris, samuti ei süvenetud ilukirjanduse lugemise väärtusesse (mäletate, teiselt poolt jaatus rääkis hoolikalt, et kasulikum on lugeda praktilist kirjandust).

Kevin tegi peaaegu täiusliku 1. kõne, Carl säras enesekindlusega Frederik, Artur ja Mathias hoidsid kõrget kvaliteeti pool kuni kolmveerand kõnet, lõpus tekkis kõikidel väikeseid väljakutseid. Läbivam õppimiskoht on 3. kõnede struktuur, mis läks veidi kaduma mõlemal lauapoolel. Kokkuvõtvad kõned tegid lõpus siiski hea ja selge maailmade võrdluse. Väitluse lõpuosas kohale jõudnud Jenna tegi samal teemal muheda vaibakõne ning jagas pärast veel ka turniirimuljeid. Jenna: "Lapsed, palun, palun, kui te tulevikus turniirile lähete, tehke vähemalt niipalju eeltööd, et te lepite omavahel kokku, mis plaani te kaitsma lähete." :)

IF $proge_kohustuslik = 1 THEN ...

KKEM 2. etapile minejad valmistusid etapi teemaks. Ülejäänud klubilised hääletasid järgmiste teemade hulgast:

• V ehitaks Eestisse ja Lätisse juurde kaks uut päikese- ja tuuleparki.
• Valitsus muudaks programmeerimise õppimise koolis kohustuslikuks.
• V kaotaks sularaha.
• V muudaks regulaarse sportimise kohustuslikuks.

Valituks osutus programmeerimise kohustuslikkuse teema. Järgnenud väitluses ei seatud kahtluse alla asjaolu, et programmeerimise õppimine on kasulik nii täna kui tulevikus. Siiski leidis mainimist kogemus, et Arduino jaoks koodi kirjutades saab ChatGPT juba täiesti iseseisvalt hakkama. Seega vajadus programmeerimisoskusega inimeste järgi võib väheneda, aga sellegipoolest on programmeerimise õppimine positiivselt arendav. Eituse kahtlused olid rohkem seotud sellega, et need kasulikud õppetunnid, mis tuleks programmeerimise õppest, saadakse juba nagunii kätte matemaatikast ja teistest ainetest, seega pole lisatundi vaja. Teiseks kahtluse allikaks oli just kohustuslikkuse aspekt. Selles nähti ohtu, et programmeerimine muutub neile, keda see tegelikult ei huvita, kohustuse tõttu vastumeelseks. Igati sisukas väitlus, head tõestusmaterjali nii välisviidetest (ministeeriumi uuring koolide arvutitega varustatuse kohta) kui isiklikest kogemustest programmeerimisega. 

Teises ruumis mõtlesime ja väitlesime edasi maksudest vs laenust Eestis (vt eelmine postitus). Argumendiliine ei hakka siinkohal lahti kirjutama, aga väitluse järgselt tõdes Jenna, et keeruline on väidelda, kui otsest tõestusmaterjali on vähe, sest teemaks on tulevikku suunatud valikud või hüpoteetilised stsenaariumid. Väga hea märkamine tema poolt ja arusaamine olukorrast, milles nii ettevõtete juhid kui riikide juhid ennast sageli leiavad. Kuna etapp toimub juba eeloleval nädalavahetusel, siis saab järgmises postituses kirjutada mh etapi tulemustest.

Maksutõusud vs riigivõlakirjad ja kommide müsteerium

Teisipäeval kohtusime taas väitlusklubis, et arutleda Eesti maksupoliitika ja riigieelarve tasakaalustamise teemadel. Seekordne teema – „Eesti peaks käimasolevate maksutõusude asemel võtma laenu“ – oli valitud lähenevate keskkoolide Eesti väitluse meistrivõistluste 2. etapi ettevalmistuseks.  Jennal ja Karinil on kindel plaan minna, seega oli neil hea võimalus harjutada majanduslike ja poliitiliste argumentide ehitamist ning analüüsida teema strateegilist ülesehitust.

Enne väitluse algust tegime kiire ajurünnaku, kus tõime välja nii maksutõusude kui ka laenuvõtmise eelised ja puudused. Jaatuse mõtted keskendusid majandusliku paindlikkuse, investeeringute ja madala intressikeskkonna eelistele, samas kui eituse poolelt rõhutati pikaajalist võlakoormust, maksutõusudest laekuvate vahendite stabiilsust ja investoritele saadetavat sõnumit.

Väitluseks valmistumise ajal avastasime D13 klassi laualt korraga hunnika kirju koera komme. Proovisime mõistatada, kes neid meile pakkunud oli, aga keegi ei tahtnud heategu omaks võtta. Karin küll naeratas kavalalt, aga ta naeratab peaaegu alati, nii et ka see polnud kivikõva tõestusmaterjal. Lõpuks, kui ka teine tiim oli ruumi tagasi tulnud, selgus siiski, et kommide pakkuja oli Frederik ja kommide pakkumise põhjuseks tema sünnipäev. Lasime siis laulu lahti ja kommidel heamaitsta.

Väitluses rõhutas jaatav pool (Jenna, Karin, Artur, Mathias), et maksutõusud mõjutavad kõige valusamalt madalama sissetulekuga inimesi ning et laenu abil saaks riik teha strateegilisi investeeringuid, mis toovad pikaajalist majanduskasvu. Lisaks viidati sellele, et intressimäärad on praegu soodsad ning laenamine võimaldab riigil kriisidele paindlikumalt reageerida.

Eitav pool (Kevin, külalisesineja Henrik, sünnipäevalaps Frederik ning Jaan) tõi esile, et laenuvõtmine võib kaasa tuua tulevikus kõrge võlakoormuse, mille tagasimaksmine paneb surve alla tulevased põlvkonnad. Samuti on maksutõusud stabiilsem tuluallikas ja annavad riigile läbipaistvama finantsstruktuuri. Väitluse käigus kerkis esile ka moraalirisk – kui laenuvõtmine on liiga lihtne, võib see soodustada vastutustundetut kulutamist.

Väitluse ühe tulemusena sai selgeks, et kuna riigile lisavahendite saamine on mõlemal meetodil "valus", siis on väitluse üheks oluliseks teemaks see, kes, millal ja milliste ampsudena seda valu tunneb. Otto, kes ka seekord kohtunikutööd teha proovis ja omal käe krampi kirjutas, tõi välja, et kui riik lisavahendid investeerib, siis sellega kaasneb alati ebakindlus, kuna isegi parimad investeerimisplaanid ei pruugi anda soovitud tootlust. Samas, maksutõusud mõjutavad tarbimist ja võivad pidurdada majanduskasvu.

Ühe korra jõuame veel klubis seda teemat väidelda enne, kui turniir kätte jõuab. Vahepeal tasub jälgida, mis ühiskondlikud arvamusvahetuses sellel teemal mõeldakse-räägitakse.