Palju õnne, Ramon!

 Öeldakse, et pilt räägib rohkem kui 1000 sõna. Laseme siis piltidel rääkida.

Kirjutab Eesti Väitlusselts FBs: "26. ja 27. aprillil kulmineerusid 2024/2025. aasta keskkoolide Eesti meistrivõistlused III etapi ja neile järgnenud kogu hooaega lõpetavate finaalvoorudega Kindluse Koolis. Eesti meistriks tuli eestikeelses arvestuses tiim NEXUS koosseisus Kaspar Noor, Richard Käsper ja Ramon Gelkov Tallinna Reaalkoolist, Tallinna Inglise Kolledžist ja Rocca al Mare Koolist."

Ja veel: "Parima kõneleja tiitlit jagasid kolmandal etapil Ramon Gelkov ja Kaspar Noor. Ramon Gelkov kuulutati ka aasta arvestuses parimaks kõnelejaks."

Ja lisab Margo: "See on esimene kord RaM Kooli väitlusklubi ajaloos, kuna oleme olnud rohkem väitlusharidusele kui väitlusspordile keskendunud klubi. Aga Ramon on suurepärane näide sellest, et kui motivatsiooni on ja ise  kõvasti pingutada, siis saab RaM klubist alustades jõuda Eesti väitluse absoluutsesse tippu. Eestis pole enam kuhugi kõrgemale minna. Edasi jäävad ainult rahvusvahelise tiitlivõistlused. Palju õnne, Ramon! Super töö oled ära teinud oma ja oma tiimi arendamisega. Full respect."

Nii ongi. Enough said.

Kamoon, see ei ole kaitstav plaan!

 

RaM väitlusklubi pole kunagi otseselt olnud võistluväitluse klubi, aga oleme alati üritanud toetada neid, kes tahavad võistlusväitluse karjääri teha. Ise ajame rohkem väitlushariduse asja. Meie klubi esinumber on juba mõnda aega olnud Ramon, kellel vöövahel Eesti meistrikate etapivõit ja nüüd keskkoolide Euroopa Meistrivõistluste 3.-4. koht ning peas Demosthenese pärg. Kui Ramon ütleb, et üks plaan ei ole kaitstav plaan, siis kuigi see käib debatelandi kohta, tuleks seda ka tegelikus maailmas tõsiselt kuulata.

Ja just seda Ramon eelmise klubi lõpus ütles. Tegime kaks väitlust. Ühes ruumis TI-hüppe teemal ehk kas igale gümnasistile tuleks anda tasuta tahvelarvuti ja ChatGPT Pro konto, nagu Linnar Viik & Co on välja pakkunud. Teises ruumis oli küsimuse all plaan 1. septembrist 2025 RaM koolis laialdaselt kasutama hakata 4+1 süsteemi, kus õpilased on neli päeva koolis ja ühe päeva igast nädalast sisustavad iseõppega. Hetkel testivad seda süsteemi 10. ja 11. klassid ning iseõppepäev on kolmapäev. Ülejäänud väljapakutud teemasid sh. ilmselt ühte läbi aegade klubi pikimat väitlusteemat näeb siit fotolt:

'

Ma ise kuulasin kohtunikuna TI-hüppe väitlust. Ka minu ruumis tundus, et jaatusel nappis argumente, millega kaitsta seda spetsiifilist plaani, sest peresid, kes tasuta IT seadmeid reaalselt vajavad, pole nii palju ja ChatGPT Pro eelised teiste keelemudelite tasuta versioonide ees pole nii suured. 

Ramon oli ruumis, kus väideldi 4+1 süsteemi üle. Pealkirjas olev hüüatus oli esimene asi, mida ta ütles, kui ma pärast väitluse lõppu nende ruumi läksin. Otto ja mitmed teised olid ka enam-vähem sama meelt, aga Ramon oli silmnähtavalt frustreeritud, et pealtnäha sümpaatne plaan ei ole väitluses argumenteeritult kaitstav. Seda eriti arvestades, et selle plaani reaalne rakendamine koolis järgmisest õppeaastast tundub pigem kindel kui mitte.

Igatahes oli üks mõnus väitlusõhtu jälle sisustatud ja saime kõik treenitumate ajudega kodu poole suunduda.

Lugeda või mitte lugeda? Kindlasti lugeda.

 

Lugeda või mitte lugeda? Selles pole küsimus. Kindlasti lugeda. Küsimus on, mida lugeda? Sellest väitlesimegi. Teema oli "VU, et kohustusliku kirjanduse asemel võid lugeda endale sobivat raamatut". Kuigi ise panin oma hääled teistele teemadele (drooniload ja rahuläbirääkimised), oleks täitsa tahtnud sellel teemal väidelda. Kuid klubilisi oli piisavalt, tiimid tulid täis ja väitluskõnet pidama ma ei mahtunud.

Väitluse eel ütlesin, et selle teemaga saab minna kas väga-väga hästi või väga-väga nirusti. Väitluse lõpus analüüsi tehes pidin oma sõnu sööma, sest oli tulnud sisukas ja huvitav väitlus, kus samas oli nii sisulises kui tehnilises mõttes arenguruumi. Jaatus rääkis sellest, et vabadus teoseid valida (neil oli mõistagi täpsem plaan selle kohta) tõstaks motivatsiooni ja vähendaks cheatimist (nt ChatGPT kokkuvõtete lugemine), samuti suurendaks lugemisest saadavat praktilist kasu (kui loed ilukirjanduse asemel nt Atomic Habitsit) ning toetaks elukestvat lugemisharjumust. 

Eitava poole argumentide kohaselt on cheatimine sümmeetriline mõlemas maailmas, sest alati on õpilasi, kes ei taha üldse midagi lugeda olenemata sellest, kas raamat tuleb kohustuslikust nimekirjast või saab ise valida. Samuti analüüsisid nad õpetajate tööd ning keerulisemaks muutuvat hindamist, kui õpetaja ise ei ole vastavat teost läbi lugenud. Väga hea lisaargumendi tõi 2. kõnest Trevor, kes (oma näitel) ütles, et kohustusliku kirjanduse nimekirjas võid avastada enda jaoks uusi meeldivaid raamatuid, isegi kui algselt hakkad lugema kohustuse ajel. Sisulises mõttes jäi eitaval poolel tegemata see analüüs, mis puudutab jagatud kirjanduskogemuse väärtust ühiskonnas ja kultuuris, samuti ei süvenetud ilukirjanduse lugemise väärtusesse (mäletate, teiselt poolt jaatus rääkis hoolikalt, et kasulikum on lugeda praktilist kirjandust).

Kevin tegi peaaegu täiusliku 1. kõne, Carl säras enesekindlusega Frederik, Artur ja Mathias hoidsid kõrget kvaliteeti pool kuni kolmveerand kõnet, lõpus tekkis kõikidel väikeseid väljakutseid. Läbivam õppimiskoht on 3. kõnede struktuur, mis läks veidi kaduma mõlemal lauapoolel. Kokkuvõtvad kõned tegid lõpus siiski hea ja selge maailmade võrdluse. Väitluse lõpuosas kohale jõudnud Jenna tegi samal teemal muheda vaibakõne ning jagas pärast veel ka turniirimuljeid. Jenna: "Lapsed, palun, palun, kui te tulevikus turniirile lähete, tehke vähemalt niipalju eeltööd, et te lepite omavahel kokku, mis plaani te kaitsma lähete." :)

IF $proge_kohustuslik = 1 THEN ...

KKEM 2. etapile minejad valmistusid etapi teemaks. Ülejäänud klubilised hääletasid järgmiste teemade hulgast:

• V ehitaks Eestisse ja Lätisse juurde kaks uut päikese- ja tuuleparki.
• Valitsus muudaks programmeerimise õppimise koolis kohustuslikuks.
• V kaotaks sularaha.
• V muudaks regulaarse sportimise kohustuslikuks.

Valituks osutus programmeerimise kohustuslikkuse teema. Järgnenud väitluses ei seatud kahtluse alla asjaolu, et programmeerimise õppimine on kasulik nii täna kui tulevikus. Siiski leidis mainimist kogemus, et Arduino jaoks koodi kirjutades saab ChatGPT juba täiesti iseseisvalt hakkama. Seega vajadus programmeerimisoskusega inimeste järgi võib väheneda, aga sellegipoolest on programmeerimise õppimine positiivselt arendav. Eituse kahtlused olid rohkem seotud sellega, et need kasulikud õppetunnid, mis tuleks programmeerimise õppest, saadakse juba nagunii kätte matemaatikast ja teistest ainetest, seega pole lisatundi vaja. Teiseks kahtluse allikaks oli just kohustuslikkuse aspekt. Selles nähti ohtu, et programmeerimine muutub neile, keda see tegelikult ei huvita, kohustuse tõttu vastumeelseks. Igati sisukas väitlus, head tõestusmaterjali nii välisviidetest (ministeeriumi uuring koolide arvutitega varustatuse kohta) kui isiklikest kogemustest programmeerimisega. 

Teises ruumis mõtlesime ja väitlesime edasi maksudest vs laenust Eestis (vt eelmine postitus). Argumendiliine ei hakka siinkohal lahti kirjutama, aga väitluse järgselt tõdes Jenna, et keeruline on väidelda, kui otsest tõestusmaterjali on vähe, sest teemaks on tulevikku suunatud valikud või hüpoteetilised stsenaariumid. Väga hea märkamine tema poolt ja arusaamine olukorrast, milles nii ettevõtete juhid kui riikide juhid ennast sageli leiavad. Kuna etapp toimub juba eeloleval nädalavahetusel, siis saab järgmises postituses kirjutada mh etapi tulemustest.

Maksutõusud vs riigivõlakirjad ja kommide müsteerium

Teisipäeval kohtusime taas väitlusklubis, et arutleda Eesti maksupoliitika ja riigieelarve tasakaalustamise teemadel. Seekordne teema – „Eesti peaks käimasolevate maksutõusude asemel võtma laenu“ – oli valitud lähenevate keskkoolide Eesti väitluse meistrivõistluste 2. etapi ettevalmistuseks.  Jennal ja Karinil on kindel plaan minna, seega oli neil hea võimalus harjutada majanduslike ja poliitiliste argumentide ehitamist ning analüüsida teema strateegilist ülesehitust.

Enne väitluse algust tegime kiire ajurünnaku, kus tõime välja nii maksutõusude kui ka laenuvõtmise eelised ja puudused. Jaatuse mõtted keskendusid majandusliku paindlikkuse, investeeringute ja madala intressikeskkonna eelistele, samas kui eituse poolelt rõhutati pikaajalist võlakoormust, maksutõusudest laekuvate vahendite stabiilsust ja investoritele saadetavat sõnumit.

Väitluseks valmistumise ajal avastasime D13 klassi laualt korraga hunnika kirju koera komme. Proovisime mõistatada, kes neid meile pakkunud oli, aga keegi ei tahtnud heategu omaks võtta. Karin küll naeratas kavalalt, aga ta naeratab peaaegu alati, nii et ka see polnud kivikõva tõestusmaterjal. Lõpuks, kui ka teine tiim oli ruumi tagasi tulnud, selgus siiski, et kommide pakkuja oli Frederik ja kommide pakkumise põhjuseks tema sünnipäev. Lasime siis laulu lahti ja kommidel heamaitsta.

Väitluses rõhutas jaatav pool (Jenna, Karin, Artur, Mathias), et maksutõusud mõjutavad kõige valusamalt madalama sissetulekuga inimesi ning et laenu abil saaks riik teha strateegilisi investeeringuid, mis toovad pikaajalist majanduskasvu. Lisaks viidati sellele, et intressimäärad on praegu soodsad ning laenamine võimaldab riigil kriisidele paindlikumalt reageerida.

Eitav pool (Kevin, külalisesineja Henrik, sünnipäevalaps Frederik ning Jaan) tõi esile, et laenuvõtmine võib kaasa tuua tulevikus kõrge võlakoormuse, mille tagasimaksmine paneb surve alla tulevased põlvkonnad. Samuti on maksutõusud stabiilsem tuluallikas ja annavad riigile läbipaistvama finantsstruktuuri. Väitluse käigus kerkis esile ka moraalirisk – kui laenuvõtmine on liiga lihtne, võib see soodustada vastutustundetut kulutamist.

Väitluse ühe tulemusena sai selgeks, et kuna riigile lisavahendite saamine on mõlemal meetodil "valus", siis on väitluse üheks oluliseks teemaks see, kes, millal ja milliste ampsudena seda valu tunneb. Otto, kes ka seekord kohtunikutööd teha proovis ja omal käe krampi kirjutas, tõi välja, et kui riik lisavahendid investeerib, siis sellega kaasneb alati ebakindlus, kuna isegi parimad investeerimisplaanid ei pruugi anda soovitud tootlust. Samas, maksutõusud mõjutavad tarbimist ja võivad pidurdada majanduskasvu.

Ühe korra jõuame veel klubis seda teemat väidelda enne, kui turniir kätte jõuab. Vahepeal tasub jälgida, mis ühiskondlikud arvamusvahetuses sellel teemal mõeldakse-räägitakse.

Kas vägivaldsed revolutsioonid on õigustatud?

Väitlusklubist pole nii ammu kirjutanud, et häbi kohe. Õnneks ei peegelda see klubi enda aktiivsust - väitlused ja turniiridel käimised ja näidisväitlused on kogu aeg toimunud. Peamiselt selle pärast, et postitused olid muutunud pikaks ja põhjalikuks ja siis nappis aega nende tegemiseks. Proovime teha selles muutuse - teha postitusi sagedamini, aga seejuures iga üksiku postituse maht tuleb väiksem. 

Millega tegelenud oleme? Tavaline väitlusklubi õhtu näeb välja nii, et kogunemise ajal kirjutavad kõik tahvlile teemasid, mille üle nad on ise mõelnud või klassis või kodus arutlenud ning mida tahaks väidelda. Seejärel teeme teema(de) hääletuse, mille käigus valime välja sel õhtul väideldava(d) teema(d). Väitluseid toimub meil tavaliselt 2, mõnikord 3 korraga, kuna klubi kasutuses on mitu klassiruumi. Panen valiku vahepeal väideldud teemasid postituse lõppu. Mõnda väitlust kuulan ja tagasisidestan vahetult, mõnda teist salvestan ja tagasisidestan järgmine kord. Mõnikord on Ramon teinud kohtunikutööd. Kõige sagedamini kasutame Eesti keskkoolide väitlusformaati, aga lisaks oleme teinud väitluseid Briti parli, Ameerika parli, Karl Popperi jt formaatides.

Täna oli teistsugune klubi. Vaatasime alustuseks ühte kõnet ja ühte ristküsitlust USA 2019. aasta Lincoln-Douglase meistrivõistluste finaalist. Kasutasime sama teemat - Vägivaldne revolutsioon on õigustatud vastus poliitilisele rõhumisele ja proovisime ka ise Lincoln-Douglase formaati. Päris esmakordne see polnud, aga tänastest klubilistest olid vaid üksikud seda formaati enne katsetanud. Tegemist on USAst pärit 1:1 võistlusformaadiga, kus raamis plaani ei kasutata ja väitlus käib filosoofiliselt, printsiipide üle, sarnanedes selles mõttes kunagise Karl Popperi formaadiga. Korraga toimus kolm väitlust. Kuigi formaat oli uus ja ristküsitlus elemendina võõras, siis tulid välja õigeid kohti kaaluvad väitlused ja ka enamik kuuldud ristküsitlusi kestsid 3 minutit ning olid igati sokraatilised. Klubilised ise hindasid teemat natuke keeruliseks. Niipalju tänasest.

Lubasin postituse lõppu panna sel õppeaastal varem väideldud teemasid. Siin need on:

• Valitsus taastaks Tallinna linnahalli.
• Kool peaks õpetama äri / majandust algklassidest.
• Valitsus Taanina müüks Gröönimaa USAle.
• Valitsus ei võtaks riske.
• Valitsus kohustaks vanemaid oma 1-8-aastastele lastele igal õhtul raamatut lugema.
• Valitsus eelistaks RaM väitlusklubi võistlusväitluse klubina.
• Talinnas tuleks trollid asendada metrooga.
• Valitsus usub, et Trump tagab EL julgeoleku.
• Eesti peaks kunsti rahastamisel laiendama kunstnikupalga süsteemi.
• Valitsus eelistaks lemmikloomana koera kassile.
• Valitsus usub, et valikuolukorras tuleks magamist eelistada õppimisele.
• Ettevõtlusõpe peaks koolis algama 1. klassist
• Valitsus eelistaks enamiku avaliku sektori teenuste üleviimist erasektorisse.
• Valitsus lubaks Ukrainal kasutada kaugmaarakette rünnakuks.
• Valitsus eelistab maailma, kus kaasvanem on peamiselt mitte-romantiline.
• Valitsus tõstaks sporditundide arvu nädalas.
• Valitsus eelistaks alati vabadust turvalisusele
• Valitsus kahetseb narratiivi, et elus on üks tõeline kutsumus.
  

Kõik huvilised on alati väitlusklubisse oodatud! Koguneme teisipäeviti kl 16 klassis D12 või D13 ja lõpetame kl 18.