Kuna üheks põhiliseks asjaks, mida me väitlusklubis õpime, on mõtlemisoskus, alustasime 21. aprilli väitlustundi ühe äärmiselt huvitava mõtlemisharjutusega (nagu me seda tegelikult iga kord teeme). Seekordne pärines selliselt globaalselt konsultatsioonifirmalt nagu McKinsey, kes võib sulle piisavalt suure rahasumma eest mõned head näpunäited visata. Võtame näiteks strateegia, kuidas päästa Singapuri haridussüsteemi. Kummalisel kombel on aga selle riigi haridussüsteem nüüd üks maailma parimatest. Tegelikult on kõik täiesti loogiline, sest nagu Margo meile seletas, on nende põhimõte suure probleemi jagamine väiksemateks osadeks ja nende osade kaupa probleemi lahendamine. Selle eelduseks on omakorda äärmiselt hea mõtlemisvõime olemasolu (mille poole ka meie ju kõik püüdleme). Seega päris igaüks McKinsey’sse tööle ei saa. Harjutus, mille me läbi tegime, pärineski firmasse töölesaamise katsete neljandalt tasemelt. Küsimus mitu bensiinijaama on Eestis jättis alguses mulje, et seal peab kindlasti mingi konks peidus olema. Igatahes pakkusime me kõik mingid arvud. Seejärel küsis Margo, kuidas me need vastused saime. Pärast kiireid selgitusi andis ta meile lisaks ühe fakti: Eestis on iga 1000 inimese kohta keskmiselt 407 autot, ning küsis kas me soovime oma vastust muuta. Osad soovisid, teised mitte, soovijad aga kõik vähendasid oma pakutud arvu. Nagu lõpuks välja tuli, oli õige vastus oli 197 bensiinijaama ning Hannuse ja Sanna vastus 200 oli kõige täpsem. Margo rääkis aga, et McKinsey’s ei olegi neil tegelikult vahet, mis on see arv, mille juurde sa lõpuks jääd, vaid hoopis selle leidmise viis ning loogika. Kõhutundest jääb sellisel puhul väheks.
Seejärel saime teada seekordse teema: „Kõikide tehniliste abivahendite kasutamine tunnis peaks olema lubatud“ ning rollid: Sanna ja Hannus RaM Õpilasesinduse esindajatena pooldaval seisukohal ning Oliver, Brent ja mina õpetajatena pigem eitaval seisukohal. Pärast ettevalmistusaega lugesid mõlemad pooled oma kaks argumenti ette ning kumbki pool pani kirja oponentide väite ja tõestuse ning leidis ka eeldused. Lühidalt öeldes rääkisid ÕE esindajate argumendid info leidmise oskuse vajalikkusest ja aja paremast kasutamisest (nt Postimehe lugemine iPadist on arendavam kui niisama lakke vahtimine), õpetajate omad aga ebavõrdsusest õpilaste seas ja tehnilistest abivahenditest kui lisatakistustest materjali omandamisel (nt kiusatus minna Facebooki). Seejärel rääkisime argumendi ümberlükkamise osadest, milleks on:
- Oponendi argumendi kokkuvõte
- Oponendi argumendi nõrkus (eeldus, tõestusmaterjal)
- Nõrkuse tõestus/põhjendus
- IMPACT ehk võrdlus/kaalumine (argumendi olulisus teema suhtes)
Tunni lõpupoole tegime läbi ka mõned ristküsitlused ning Margo jagas meile erinevaid näpunäiteid, mis on ristküsitluse puhul olulised, näiteks:
- Oponendi survestamine ja pinge üleval hoidmine
- Tähtis on mitte seista küljega kohtunike ja publiku poole
- Ristküsitlus on koht, kus näidelda (mängida intonatsiooniga; „Mulle tundub, et te ei oska sellele küsimusele vastata" jne)
- Ristküsitlusega saab kohtunikku mõjutada
- Ristküsitlus võib olla ka oma argumendi kaitse
Sellega oligi meie kaks tundi väärtuslikke uusi teadmisi ning enesearendust selleks nädalaks läbi. Aitäh!