10. veebruari väitlustund algas nagu alati väikese mõtisklusega. Seekord oli meil vaja mõelda kahest asjast. Esiteks, mida vajalikku väitlus õpetab ja teiseks, millised on väitluse varjuküljed. Kõigepealt võtsime käsile esimese küsimuse. Mõtlemispausiks polnud loomulikult ruumi, häid mõtteid tuli aina juurde ja nimekiri ei tahtnudki lõppeda. Lõpuks saime kokku sellise nimistu:
- argumenteerimise oskus
- esinemisoskus
- struktureeritud mõtlemise oskus
- mõtlemise kiirus
- loov mõtlemine (uued ideed)
- erinevate vaatepunktide nägemine
- laiem silmaring
- veenmisoskus
- julgus esineda
- enda jälgimine
Siis oli teise punkti kord. Kui ma nüüd ausalt tunnistan, siis kohe esimese hooga ma ei saanudki aru, et mis üldse võiks väitluse juures olla see, mis pole vajalik. Koos suutsime me siiski sellise nimekirja välja pakkuda:
- ei kujune oma kindlat arvamust
- nõuab pidevalt ammendavat tõestust, põhjendust
- ei õpi eristama tarku inimesi tarkadena näivatest inimestest
- liigne vastandumine
- kallutab ratsionaalsuse poole, välistab emotsionaalsust
Siis rääkis Margo meile veel ühest väitluse väikesest miinusest, milleks on kahedimensioonilisus ehk et ei mõelda sellele, kuidas mõlemad võidaksid, vaid enamasti jääb peale üks. Seejärel oligi aeg gruppidesse jaguneda ja teema ettevalmistamist alustada. Enne selle avalikustamist ütles Margo veel, et ka meil on pärast kõnesid ülesanne kompromiss leida. Seekordseks teemaks sai:
"Katsete keelustamine 1.klassi astumiseks on põhjendatud
".
Jah-poolel olid Sanna, Robin, Tõnis ja mina (Maibel), ei-poolel Hannus, Oliver ja Brent. Algas ettevalmistus. Jah-pool alustas oma argumentide sõnastamist mõtetega nagu lastel on liiga suur pinge, katseolukorras ei peegeldu tegelikud võimed jne. Kuid siis tuli Robinil mõte, et äkki teeks hoopis väikese twisti. Kiire grupisisene hääletus ja mõeldud-tehtud: jah-poole poolt defineeritud teemaks sai "Katsete keelustamine lennuki 1.klassi astumiseks on põhjendatud". Põhilised argumendid olid: 1.Vabaduse piiramine 2.Katsed suurendaksid varanduslikku lõhet 3.Kui riik kehtestaks sellised katsed, oleks see kahjulik lennufirmadele. Ei-pool sai esmasest ehmatusest kähku üle ning nende põhilised vastuargumendid olid: 1.Firmadel on õigus seada selliseid piiranguid nagu ise soovivad, kui need ei riku inimõigusi 2.Elitaarsuse hoidmine 3.Firma ei võta vastu katseid, mis oleksid kahjulikud. Kui alguses sai veel täitsa aru oma argumentide struktuurist ja pointist, siis lõpuks läks kõik päris segaseks. Kuigi me ei saanud täita algset eesmärki-kompromissi leidmist-oli Margo meiega siiski suhteliselt rahul. Ta rõhutas kiiret olukorraga kohanemise olulisust ning rääkis oma keskkooliaegsest turniirikogemusest, kui mõlemad võistkonnad valmistasid segaduse tõttu sama poole argumendid ette. Margo võistkond palus seepeale endale pool tundi aega ning olidki teise poole argumendid olemas. Tunni lõpetuseks jäi kõlama jaapani lugu selle maa kangelasest, kes läheb mõõgavõitlusele aerust voolitud puumõõgaga ja võidab, kuna hästi ettevalmistunud vastane on shokis, et tema vastasel
polnudki mingit õiget varustust.
Igatahes oli üks õpetlik ja natuke teistmoodi tund.
Maibel :)
